You are here

Nädal 26 Baltikumi põldudel

Põld pildis
26.06.2020

Leedus mureks resistentsed umbrohud

Leedus on mitmetel umbrohuliikidel teatud toimeainete suhtes resistentsus tekkinud. Sellisteks liikideks on Lõuna-Leedus näiteks vesihein (Stellaria media) ja rukkilill (Centaurea cyanus), mis on muutunud vastupidavaks eelkõige sulfuroonide suhtes. Tüüpilise pildina täheldatakse esmalt kõrgemat vastupidavust jodosulfuroonile, mõne aja pärast on märgata tõrjeefektiivsuse langust ka teiste sulfuroonide kasutamisel. Sulfuroonid toimeaine grupina on kasutusel paljude erinevate kultuuride puhul ja neid sisaldavate toodete valik turul on lai. Erinevate tootenimede ja kultuuride tõttu ei hooma taimekasvatajad sageli, et samal põllul kasutatakse järjestikustel aastatel umbrohutõrjeks tegelikult sama grupi toimeaineid ning seda teadmata soodustatakse resistentsuse teket. Olukorda ei tee paremaks ka tõsiasi, et sulfuroonherbitsiidid on enamasti ühed soodsamad turul, mistõttu neid sageli umbrohutõrjevahendina eelistatakse. Resistentsete laialeheliste umbrohuliikide puhul kasutatakse Leedus umbrohutõrjevahendina tavaliselt 2,4D ja Banvel  4S-i. 

Resitentsust on täheldatud ka rukki-kasteheina ehk hariliku rukkiheina puhul, seda eelkõige pürokssulaami ja jodosulfurooni suhtes. Et rukki-kastehein on Leedus kasvavaks probleemiks, kuulsime juba 2013. aastal. Täna on tuntud tuulekaera tõrjevahend Axial 50 EC, ka Avoxa rukkiheina suhtes hea efektiivsusega, sügisel aga näiteks Boxer 800 EC, mis on ka väga efektiivne murunurmika tõrjel.

Üldiselt on soovitatav laialeheliste umbrohtude tõrje teraviljades eelnevalt ja küllalt varakult ära teha, teine herbitsiidiga pritsimine võiks jääda eraldi kõrreliste tõrjeks. Kui aga on vajadus mõlemat korraga tõrjuda, on selleks mitmeid soolo- ja seguvõimalusi. Vastavate katsetega käisime eelmisel nädalal Leedus tutvumas. Katses olid umbrohutõrjevahendid Axial One ning Avoxa, mõlemad nimetatud tooted on mõeldud kõrreliste ja laialeheliste umbrohtude samaaegseks tõrjumiseks ning nende eeliseks on kindlasti järelmõju puudumine järgmistele kultuuridele. Kasutajasõbralikuma hinna saamiseks või tõrjespektri laiendamiseks võiks neid kasutada segus teiste toodetega, mida antud põldkatses ka tehtud oli. Seniste vaatluste põhjal võisime juba mõningaid järeldusi teha. Näiteks iminõgese probleemi puhul on parimateks lahendusteks Avoxa 1,1 l/ha + Pixxaro EC 0,4 l/ha või Avoxa 1,1 l/ha + Cleave 0,8 l/ha. Kannikeste puhul on efektiivseks lahenduseks Axial One 1,0 l/ha + Ergon 0,02 kg/ha, teisalt ei ole see segu nii efektiivne iminõgeste tõrjel. Kõikidest katsetatud segudest näitas seni parimat tulemust segu Avoxa 1,1 l/ha + Elegant 2FD 0,5 l/ha. Kui Avoxa on ka Eestis registreeritud, siis uue formulatsiooniga Axial One`i registreerimist Eestis on oodata tõenäoliselt 2022-ks aastaks.


Syngenta herbitsiidide segulahenduste katsepõld Leedus, juuni 2020. Avoxa 1,1 l/ha + Pixxaro EC 0,4 l/ha.


Syngenta herbitsiidide segulahenduste katsepõld Leedus, juuni 2020.

 

Leedu katsetes olid ka erinevad kasvuregulaatorid, huvitaivamaks osutus Moddus Stardi katse hernel. Kohapeal tehtud mõõtmiste tulemusena selgus, et võrreldes kontrollvariandiga olid Moddus Stardiga töödeldud hernetaimed keskmiselt 10 cm lühemad. Lõunanaabrid jagasid ka oma tavapäraseid kasvuregulaatorite kasutamise praktikaid teraviljadel. Näiteks kasutatakse kõrgekasvulistel sortidel kahte pritseringi Moddus Start 0,2 l/ha segus CCC-ga 0,5 l/ha. Kui tehakse vaid üks kasvu reguleerimine, on valikuks segu CCC 0,5 l/ha + Moddus Start 0,4 l/ha enne teraviljade kasvufaasi BBCH 33 (kolmas kõrresõlm moodustunud). Teraviljade kasvuregulaatorite katse visuaalsel vaatlusel ja taimede pikkust mõõtes oli pilt üsna sarnane 2016. aasta Kevili kasvuregulaatorite katse tulemusele. Kas ka saagi- ja selle kvaliteedinäitajad sama tendentsi näitavad, sellest saame rääkida juba sügisel. Kevili katse tulemustega saate tutvuda Moddus Stardi tootelehel, vahelehel "Katseandmed".

 

Kui teha teraviljade kasvureguleerimine õigel ajal ja etteplaneeritult, on teravilja kõrred tugevad, taimed võrsuvad hästi,on tumerohelised ja stressile paremini vastupidavad. Sellel põllul kasutati esimeses ringis Moddus Starti ja teises Moddus 250 EC-d. Põlvamaa, 2020.

Lätis levib kollane rooste ja DTR

Lätis on olukord põldudel üldiselt hea. Suvinisu on peagi lipulehe faasis ning taliviljad hakkavad kergelt kolletuma. Kurzeme piirkonnas on aga talinisus ja tritikales levimas kollane rooste, mis selles konkreetses piirkonnas on suureks probleemiks. Minimeeritud mullaharimissüsteemi kasutavatel Läti põllumeestel tuleb praegu tegeleda DTR-i ehk nisu-pruunlaiksuse leviku probleemiga. 


Tugev kollase rooste nakkus nisu lehtedel

Eestis teraviljadel jahukaste ja DTR, põldoas laikpõletik, hernes esimesed mähkurid

Ka Eestis näeme sel aastal tavapärasest suuremat DTR-i levikut talinisus, ilmselt on soe ilm ja sellega vahelduvad vihmasajud haiguse levikut tugevalt soodustanud. Suuremat nakkust võib eeldada põldudel, kus lämmastiku kasutusnormid on olnud keskmisest kõrgemad, sort on vastuvõtlik või kus rakendatakse minimeeritud mullaharimissüsteemi. Nakatumine ilmneb enamasti esmalt vanematel lehtedel ja väga tugev nakkus võib tähendada kuni 50%-list saagikadu. Tõrjeks sobivad enamasti helelaiksust tõrjuvad fungitsiidid, näiteks Elatus Era 1,0 l/ha. Kindlasti tuleks kasutatava fungitsiidi etiketilt tõrjespektrit siiski kontrollida. 


Tugev DTR-i nakkus vastuvõtlikkul talinisu sordil, juuni 2020, Lõuna-Eesti

Põldoas on laialt levimas laikpõletik. Tuletame meelde, et tõrje Amistariga tuleks teha kohe, kui märkate esimesi haigustunnuseid, kulunormiga 0,6 l/ha. Amistari lisaeeliseks on rohendav toime, see tõstab taimede stressitaluvust ning saagikust. Kui plaanite samalt põllult endale järgmiseks aastaks põldoa seemet koristada, tasub juba praegu mõelda oaseemne kevadisele puhtimisele Maxim 025 FS-ga, kuna laikpõletik levib seemnetega järgmisel aastal uuesti põllule.


Laikpõletik põldoal, juuni 2020, Lõuna-Eesti

Hernes õitseb ja esimestel põldudel on välja ilmunud hernemähkur. Soodsatel tingimustel võib masslendlust oodata juuli alguses, kuigi praegused kõrged õhutemperatuurid pole hernemähkurile siiski meelepärased - katsete põhjal on +28 °C ja kõrgemate temperatuuride juures täheldatud liblikate suremuse suurenemist. Kui feromoonpüünistega on tõrjekriteerium kindlaks tehtud (5-10 liblikat 3 hektari kohta ööpäevas), tuleks 2-3 päeva pärast teha tõrje, näiteks insektitsiidiga Evure 0,15-0,2 l/ha. Evuret on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal ja kuigi tänu oma koostisele loetakse seda tolmeldajatele ohutumaks tooteks (sama toimeaine sisaldub ka näiteks mesilaste Varroa lesta tõrjevahendis Apistan), tuleks pritsida õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus on lõppenud (kell 22:00 – 05:00). Hernemähkuri liblikad lendlevad õhtul, seega õhtune pritsimine kontaktse preparaadiga on piisavalt efektiivne. Kontaktne perparaat püsib taimedel vähemalt nädala, mistõttu  on sel mõju ka esimestele vastsetele, kes end kauntesse püüavad närida. Vajadusel võib tõrjet 2 nädala pärast korrata, samuti võib Evuret pritsida segus Amistariga. 

Milline on pilt põllul 1-2 nädala pärast ja millised on Leedu katsete tulemused, sellest kirjutame juba tulevikus.