You are here

Nädal 35 Baltikumi põldudel

Põld pildis
31.08.2020

Leedus head saagid, plaanis sügisene umbrohutõrje taliteraviljades

Saagid Leedus on seni head ning august oli saagikoristuse seisukohast eriti soodne – ilm oli kuiv, päikesepaisteline, saagi niiskusesisaldus seetõttu madal ja koristusliin sujuv. Leedu Teraviljakasvatajate Ühingu hinnangul on keskmised taliviljade saagid 25-30% kõrgemad kui eelmisel aastal: talinisu ca 7 t/ha (2019. a. 5,8 t/ha) ning talioder ca 6,0 t/ha (2019. a. 4,75 t/ha), tritikale ca 6,0 t/ha. Talirapsi saak on keskmiselt kuni 10% kõrgem – ca 3,5 t/ha võrreldes eelmise aasta 3,14 t/ha-ga. Leedu põllumeeste enda lootused olid küll kõrgemad, kuid üldiselt ollakse rahul. Käimas on põldoa koristus, esimesed saagid 4,0-4,5 t/ha.

Kuna saagid on keskmisest kõrgemad, on põldudel ka koristusjääke rohkem, mis mullaharimist ja talirapsi külvi mõnevõrra raskendasid. Otsekülvi rakendajad otsustasid seetõttu nii mõnelgi pool põlde künda. Kuna talinisu valmis hiljem, on ka talirapsi külv piirkonniti tavapärasest hilisem olnud. Eeldatavasti on talirapsi külvipind Leedus sel sügisel seetõttu ka ca 10% väiksem võrreldes eelmise aastaga. Viimane nädal on olnud Leedus soe ja vihmane ning juba külvatud taliraps on hästi tärganud. Vihm vahelduva päikesega on taliviljadele mulda vajalikku niiskust lisanud.

Taimekaitsetöödest põhiline on umbrohutõrje. Nagu Eestis, nii on ka Leedus päevakorras teravilja varise ja kõrreliste tõrje talirapsis ning valmistutakse sügiseseks umbrohutõrjeks teraviljades. Ligi 800 000 hektarist talinisu pinnast ca 15-20%-l tuleb teha sügisene tõrje rukki-kasteheina (nim. ka kui harilik rukkihein) vastu. Umbrohi on muutumas üha tülikamaks ka Eestis.

Rukki-kastehein tärkab peamiselt sügisel koos taliteraviljadega, idanedes kuni 2 cm sügavusel mullas. Taliteraviljade äestamine pole tõrjumiseks piisav, seetõttu võib sügiseseks umbrohutõrjeks kasutada näiteks segu Boxer 800 EC 2,0 l/ha + Legacy 500 SC 0,1-0,2 l/ha. Pritsitakse enne või pärast teraviljade tärkamist ning kui umbrohtudel on kuni 3-4 pärislehte. Parim aeg pritsimiseks on, kui külviread muutuvad nähtavaks (hakkavad rohetama ehk umbes kasvufaasis 12 - kui teraviljal on ca 2 lehte). Sellisel moel tõrjute ka teist olulist kõrrelist umbrohtu – murunurmikat. Kuigi murunurmikas on madalakasvuline liik ja esmapilgul tundub, et see jääb alarindesse ja pole seega probleem, võib see suure populatsiooni korral kevadeks suurteks mätasteks kasvada ja põhikultuurile väga tõsiseks konkurendiks kujuneda. Segu mõjub nii juurte kui lehtede kaudu, seega ka umbrohtudele, mis tärkavad vahetult peale pritsimist. Boxeri eeliseks on tugev toime murunurmikale, rukki-kasteheinale, aas-rebasesabale, raiheintele, virnale, vesiheinale jne. Tooted täiendavad teineteise tõrjespektrit ning tugevdavad toimet. Vaata täpsemat tõrjespektrit siit.


Lätis tõrjutakse teravilja varist ja kõrrelisi umbrohtusid

Ka Lätis on saagid keskmisest kõrgemad ning saagi kvaliteet hea – talinisu keskmisest parematel põldudel ca 8 t/ha, talirapsi õlisisaldus suuresti vahemikus 3,9-4,6%. Mõnedes piirkondades oli saagi kvaliteet teraviljadel samal põllul aga väga varieeruv, kvalifitseerudes söödanisu klassi põllu ühes servas, põllu teises servas aga hoopis näiteks toidunisu II klassi.

Talioder ja taliraps on Lätis külvatud, alanud on varaste talinisusortide külv. Talirapsis on sel aastal siin-seal keskmisest rohkem ebajahukastet, talirapsis tõrjutakse teravilja varist. Selleks sobib hästi ka meil registreeritud umbrohutõrjevahend Zetrola, mida Lätis kasutatakse sügisel vahel lausa 2 korda. Kõrrelistest umbrohtudes kasvavaks probleemiks on rukki-kastehein ja lusted, viimase osas on just Kesk-Läti põldudel täheldatud üha enam uusi liike. 


Ebajahukaste talirapsil

Herbitsiid Zetrola on rapsile ohutu, seetõttu saab seda kasutada sõltumatult kultuuri kasvufaasist, samuti puudub mõju järelkultuuridele. Eriti hea tõrjeefektiivsus saavutatakse, kui kõrrelised umbrohud on 2-4 lehe faasis ja kasvavad aktiivselt, ilm on soe (temperatuur üle 10°C), õhuniiskus suhteliselt kõrge. Kuid kuna Zetrolal on tugev toime, on see efektiivne ka madalamatel temperatuuridel ja sobilik kasutamiseks nii kevadel kui sügisel, pika perioodi jooksul. Teravilja varist esineb kuni 95% põldudest ning sel aastal on näiteks Eestis keskmisest rohkem probleeme orasheinaga rapsipõldudel, kuid Zetrola tõrjub edukalt ka teisi kõrrelisi umbrohtusid nagu tuulekaer, aasnurmikas, põld-rebasesaba, rukki-kastehein, lusted jne. Tootel on kiire mõju - umbrohtude kasv peatud juba 1-2 päeva peale pritsimist.

 


Eestis on päevakorras talirapsi kasvureguleerimine

Eestis on sarnaselt Lätile ja Leedule aeg teha talirapsis kõrreliste ja varise tõrjet Zetrolaga ning kasvureguleerimist. Viimaseks sobib hästi meil juba tuntud Toprex 375 SC. Mõnel pool oleme sel sügisel näinud talirapsi kahjustamas ka maakirpe, keda meie tingimustest üldjuhul sügisel ei tõrjuta, lisaks pole vihmased ilmad maakirpude levikuks soodsad.

Rapsi talvitumist mõjutab kuni 70% ulatuses kasvureguleerimine. Õigeaegse kasvureguleerimise tulemusena on taimede leherosett optimaalne, lehestik laiuv ja katab hästi maapinda, juurestik tugevam, juurekael jämedam ning kasvukuhik rohkem maapinna ligidal. Taimede eduka talvitumise seisukohast on see kõik väga tähtis, kuid lisaks tuleks jälgida, et kasutataval kasvuregulaatoril oleks piisav mõju ka rapsi varaste haiguste vastu.

Tõusmepõletik ehk fomoos rapsil
Tõusmepõletik (fomoos) rapsil

2020. aasta kevadel esines Eestis küllalt palju nii fomoosi kahjustusi, mida oleks sügisese haigustõrjega saanud edukalt ära hoida, kui ka meil muidu harvem esinevat tsülindrosporioosi. Toprex tõrjub väga hästi ristõieliste fomoosi (Phoma lingam, Leptospaeria maculans), tuntud ka kui mustmädanik ja tõusmepõletik. Kui fomoosi esineb varases kasvufaasis, sügisel, võib haigus põhjustada suurt kahju. Juurekaelalt kahjustatud taimede saak valmib hiljem enneaegselt, sest ainevahetus on katkenud. Väga suure kahjustuse korral võivad taimed juba sügisel hukkuda. Lisaks fomoosile on tõestatud, et Toprex 375 SC kaitseb rapsi ka teiste oluliste haiguste, näiteks tsülindrosposioosi (Cylindrosporium concentricum) ja kuivlaiksuse ning mingil määral ka valgemädaniku ja jahukaste eest. Seega on tegemist kasvuregulaatoriga, millel on lisaks ka lai toimespekter rapsi haigustele. Toprex on ainuke kasvuregulaator Eestis, millel on taimedele rohendav toime – see soodustab taimede fotosünteesiprotsessi, mille tulemusena on taimed tervemad, stressile vastupidavamad ja omastavad paremini toitaineid.

Talioder ja taliraps on Lätis külvatud, alanud on varaste talinisusortide külv. Talirapsis on sel aastal siin-seal keskmisest rohkem ebajahukastet, talirapsis tõrjutakse teravilja varist. Selleks sobib hästi ka meil registreeritud umbrohutõrjevahend Zetrola, mida Lätis kasutatakse sügisel vahel lausa 2 korda. Kõrrelistest umbrohtudes kasvavaks probleemiks on rukki-kastehein ja lusted, viimase osas on just Kesk-Läti põldudel täheldatud üha enam uusi liike.