Põld umbrohuvabaks juba enne rapsi tärkamist

Põllukultuuri eduka talvitumise üks kriteeriume on põllu puhtus-umbrohtumus. Rapsi puhul on oluline varane umbrohutõrje, et noored ja veel nõrgad taimed kasvuhoo sisse saaksid. Puhas põld ei paranda mitte ainult talvitumist, pikemas perspektiivis aitab see kaasa suurema saagi saamisele, hõlbustab koristamist ning aitab hoida kokku seemnete kuivatamise ja puhastamise kuludelt.
Mullaherbitsiide Brasan 540 EC ja Teridox 500 EC võib kasutada nii eraldi kui koos. Eraldi kasutamisel on mõlema preparaadi kulunorm 2,0 l/ha. Võimalikult laia toimespektri saavutamiseks ja kergest mullalõimisest ning liigsetest sademetest tekkida võivat lehtede valgeks tõmbumise vältimiseks (tingitud klomasoonist) soovitame preparaate kasutada koos, kulunormidega Brasan 540 EC 1,0 l/ha + Teridox 500 EC 1,0 l/ha.Segu eeliseks on juba mainitud väga lai toimespekter, toimeainete püsimine mullas piisavalt lühikest aega, mistõttu puuduvad piirangud järelkultuurile, samuti pole vaja mulda pärast pritsimist segada.
Mõlemad preparaadid on lisaks keskmise mõjuga põldrõikale ja põldsinepile, mistõttu on see hea lahendus põldudele, kus ristõielisi umbrohte esineb, kuid probleem pole veel suur. Nii Brasani kui Teridoxi on lubatud kasutada iga 3. aasta tagant, seetõttu on antud segu hea nö. „suurpuhastuse“ tegemiseks iga teatud aja tagant. Vaata toodete toimespektrit allolevast tabelist.
Kuna Brasani toimeaine klomasoon võib tekitada rapsi ajutist kloroosi, on oluline, et raps oleks külvatud vähemalt 2 cm sügavusele. Tugev vihm kuni nädal pärast pritsimist võib kloroosi tekke ohtu suurendada. Klomasooni võimaliku negatiivse mõju vältimiseks on seda hea kasutada paagisegus mullamärgajaga, nt kasutada Bostatit*. Sellisel juhul on kloroosi tekkimine minimaalne või ei teki seda üldse, lisaks suurendab ja pikendab see herbitsiidi mõju. Bostati kasutuskogus on 0,2 liitrit hektarile, liivmuldade puhul kuni 0,4 l/ha. Mullamärgaja tuleb paagisegusse lisada kindlasti kõige viimases järjekorras, kui eelnevad paagisegu partnerid on omavahel korralikult segunenud.
![]() Ajutine kloroos | ![]() sama põld 2. nädala möödudes |
Nii nagu kõik mullaherbitsidiidid, toimivad ka Teridox ja Brasan kõige paremini niiskes mullas ning kuivade muldade pritsimist tuleks vältida. Muldadel, mille huumusesisaldus on alla 2%, Brasan 540 EC-d kasutada ei tohiks.
Toimespekter
Umbrohi | ld. k. nimetus | Brasan 540 EC 2,0 l/ha | Teridox 500 EC 2,0 l/ha | Brasan 540 EC + Teridox 500 EC 1,0 + 1,0 l/ha |
Erilehine linnurohi | Polygonum aviculare | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Harilik malts | Atriplex patula | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ |
Harilik hiirekõrv | Capsella bursa-pastoris | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Harilik kirburohi | Polygonum persicaria | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Harilik linnukapsas | Lapsana communis | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Harilik nälghein | Spergula arvensis | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Harilik piimalill | Euphorbia helioscopia | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Harilik punand | Fumaria officinalis | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Harilik ristirohi | Senecio vulgaris | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Harilik unilook | Sisymbrium officinale | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Hiirehernes | Vicia sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Iminõgesed | Lamium sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Kahar kilbirohi | Persicaria lapathifolia | ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ |
Kannikesed | Viola sp. | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ |
Kare jürilill | Cardamine hirsuta | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ |
Kare kõrvik | Galeopsis tetrahit | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ |
Kesalill, kummelid | Matricaria sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Koeraputk | Aethusa cynapium | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Kukeleivad | Setaria sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Piimohakad | Sonchus sp. | ⬤ (⬤) | ⬤ (⬤) | ⬤ (⬤) |
Põld-konnatatar | Fallopia convolvulus | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Põld-tulikas | Ranunculus arvensis | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Harilik kortsleht | Alchemilla vulgaris | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Kukemagun | Papaver rhoeas | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Kurerehad | Geranium sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Mailased | Veronica sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Maisi varis | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | |
Murunurmikas | Poa annua | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Must maavits | Salanum nigrum | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Paljas võõrkakar | Galinsoga parviflora | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Paljuseemneline hanemalts | Chenopodium polyspermum | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Põld-litterhein | Thlaspi arvense | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Põld-lõosilm | Myosotis arvensis | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Põld-rebasesaba | Alopecurus myosuroides | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Põld-varsapõlv | Anagallis arvensis | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Põldrõigas | Raphanus raphanistrum | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ |
Põldsinep | Sinapis arvensis | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ |
Raiheinad | Lolium sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Raudnõges | Urtica urens | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Rihu-peenlook | Descurainia sophia | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Roomav madar (virn) | Galium aparine | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Rukkilill | Centaurea cyanus | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Rukki-kastehein | Apera spica-venti | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Oblikad | Rumex sp. | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Tähk-kukehirss | Echinochloa crus-galli | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ (⬤) |
Tähk-rebashein | Amaranthus retroflexus | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ |
Valge hanemalts | Chenopodium album | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Valge pusurohi | Silene latifolia | ⬤ ⬤ ⬤ | ◯ | ⬤ ⬤ |
Verev iminõges | Lamium purpureum | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
Vesihein | Stellaria media | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ | ⬤ ⬤ ⬤ |
◯ vähene mõju, mõju puudub või mõju teadmata
⬤ ⬤ keskmine kuni hea mõju
⬤ ⬤ ⬤ hea kuni väga hea mõju