Propino

Viimati uuendatud
14.05.2018
Kultuur: 

Suvioder

Lõppkasutus: 
õlleoder
Staatus: 
AHDB soovituslikus nimekirjas 2010-2018

Õlleoder Propino on väga hea seisukindlusega ning õlleodrale sobilike omadustega sort. Sordi eeliseks on suured terad, terade märkimisväärselt ühtlane suurus ning suur terade osakaal (5-8% suurem võrreldes paljude teiste sortidega). On paljude õlletootjate eelistuseks kokkuostul (Viking Malt kokkuostust moodustas Propino Rootsis 2013. aastal 19% ning 2014. aastal 40% ja Leedus mõlemil aastal 30%). Propino on populaarne õlleoder: 2017. a moodustas see õlleodra kasvatuspinnast  Rootsis 35%, Taanis 7%, Poolas 5% ja Leedus 42%. Sort on levinud ka Soomes, Inglismaal ja Saksamaal.

Aretatud sortidest

Quench / NFC Tipple

Saagikus

kõrge kuni väga kõrge (ERK keskmine 6,8 t/ha)

Kasvukõrgus

keskmine (ERK keskmine 74 cm)

Lamandumiskindlus

hea

Sõeltest 2,5 mm

~ 95%

Valmimine

Hilisepoolne (ERK keskm. 100 kasvupäeva)

Mahukaal

Keskmine kuni kõrge (ERK keskmine 657 g/l)

1000 tera mass

Kõrge (ERK keskmine 46,2 g/l)

Proteiinisisaldus

keskmine

Haiguskindlus

Kasvatustehnoloogia

Mullaharimine
Õige mullaharimine on äärmiselt oluline! Kõrge kvaliteediga saagi saamiseks tuleb teostada õige mullaharimine kohe, kui mullastiku niiskus on selleks sobiv. Erinevad odrasordid tuleb hoida erinevatel põldudel, vältimaks segunemist ning saamaks maksimaalse kvaliteediga saaki.

Külvinorm
400-450 idanevat tera ruutmeetri kohta. Soovitatav külvinorm sõltub mullastiku tingimustest külvi ajal. Mida raskemad kasvutingimused mullas, seda kõrgemat külvinormi tuleb kasutada, kompenseerimaks võimalikku taimekadu. Soovitatav külvinorm sõltub ka külviajast.

Õlleodra külviperiood algab aprilli lõpus, külvinorme tuleb arvestada järgmiselt:
● Varane külv - 400 idanevat tera ruutmeetri kohta
● Hilisem külv (mai) - 450 idanevat tera ruutmeetri kohta

Väetiste kasutamine
Õlleodra kasvatamisel on kogu väetamine (NPK) soovitatav teha enne külvi või külviaegselt, nii säilib saagipotentsiaal ja toetatakse terade soovitatava proteiinisisalduse saamist (hilisem lämmastiku andmine suurendab terade proteiinisisaldust). Syngenta sordid kasutavad väga hästi ära lämmastikku, mille kasutuskogus sõltub mulla viljakusest. Meie kasvutingimustest lähtuvalt on soovitatavaks lämmastiku (N) koguseks õlleodra kasvatamisel 80-90 kg/ha. Norm on soovituslik, pea kindlasti nõu oma agronoomiga, jälgi ilmastikku ja konkreetse põllu kasvutingimusi.

Hoiustamine
Õlleodra puhul on õiged ladustamistingimused kvaliteedi säilitamiseks väga olulised. Hoiuvilja niiskustase peab olema alla 14,5%, et vältida hallituste teket, samas peab oder olema kuivatatud nii, et poleks rikutud vilja idanevust. Hoiustatava vilja temperatuuri ja niiskustaset tuleb regulaarselt kontrollida, et tagada kvaliteedi säilimine ning idanevus minimaalselt 95%.

Katseandmed

SAAK JA KVALITEET
Riiklike majanduskatsete keskmised tulemused (Viljandi, Kuusiku, Võru, Jõgeva)

Aasta Saak,
​kg/ha
Kasvu-
aeg,
​päev
Kasvu-
kõrgus,
​cm
Seisu-
kindlus,
​1-9 p *
Mahu-
​kaal,
g/l
Proteiin,
​%
Jääk
sõelal,
​2,8 mm, %
1000
tera
mass, g
2017 8370 111 76 1,5 669 10,6 90,4 48,5
2016 5387 110 63 1,3 609 11,3 81 40,0
2015 7686 107 73 1,1 657 9,9 89 47,6
2014 7497 103 82 1,1 679 11,1 83,9 44,9
2013 6829 84 78 1,0 684 10,5 89,2 52,3
2012 6919 102 79 2,25 654 10,4 87,9 44,8
2011 4950 91 68 1,0 650 13,7 81,4 45,5
Keskm. 6805 100 73 2 685 10 68,1 46,2

* 1 = Ei lamandu

HAIGUSKINDLUS
Riiklike majanduskatsete keskmised tulemused (Viljandi, Kuusiku, Võru, Jõgeva)

Aasta Pruunlaiksus Odra-triiptõbi Odra-võrklaiksus Äärislaiksus Jahukaste
2017 2,8 1,0 2,8 1,0 1,0
2016 2,8 1,3 3,0 1,1 1,0
2015 2,7 1,1 2,2 1,0 1,0
2014 4,7 1,0 3,2 1,0 1,0
2013 4,3 1,0 3,8 1, 1,0
2012 3,6 1,0 4,2 1,1 1,0
2011 2,0 1,1 3,4 1,1 1,0
Keskm. 3,3 1,1 2,8 1,0 1,0

* 1-9 (1 = nakkus puudub)