Axial 50 EC on tuntud tuulekaera tõrjevahend, kuid see tõrjub efektiivselt ka mitmeid teisi kõrrelisi umbrohtusid ning jah, seejujures ka edukalt tähk-kukehirssi. Mõju on hea kuni väga hea järgnevatele umbrohtudele, toome spektri juurde ka soovitatava kasutusnormide vahemiku:
- Tuulekaer (Avena fatua) - 0,6-1,0 l/ha.
- Viljatu kaer (Avena sterilis) - 0,6-1,0 l/ha
- Lõunakaer (Avena ludoviciana) - 0,6-1,0 l/ha
- Aasnurmikas (Poa pratensis) - 0,6-1,0 l/ha
- Harilik nurmikas (Poa trivialis) - 0,6-1,0 l/ha
- Kukeleivad (Setaria spp) - 0,6-1,0 l/ha
- Raiheinad (Lolium spp.) - 0,6-1,0 l/ha
- Rebasesabad (Alopecurus sp.) - 1,2 l/ha
- Rukki-kastehein ehk harilik rukkihein (Apera spica-venti) - 0,8-1,0 l/ha
- Tähk-kukehirss (Echinochloa crus-galli) - 0,6-1,0 l/ha
Axial 50 EC ei tõrju laialehelisi umbrohtusid, selle mõju orasheinale, lustetele ja murunurmikale on minimaalne, nende umbrohtude esinemisel tuleb kasutada spetsiifilist herbitsiidi.
Pritsida tuleks kevadel, alates teravilja esimese pärislehe faasist (kasvufaas 11) kuni kõrsumise lõpuni. Pritsitakse, kui suurem osa umbrohtudest on tärganud.
Tuulekaera ja põld-rebasesaba lubatud pritsimise aeg on enne umbrohtude esimese lehe lahtirullumist kuni lipulehe keelekese nähtavale ilmumiseni (BBCH 13-39), kuid väga oluline on teha tõrje võimalikult varajases kasvufaasis, soovitatavalt mitte hiljem kui faas 32 (taimed kuni 10 cm kõrgused). Hilisemal pritsimisel võib tõrje efektiivsus oluliselt langeda (katsete põhjal keskmiselt kuni 35%). Teisi kõrrelisi umbrohtusid pritsitakse ajavahemikus BBCH 25-37 ehk puhmiku faasist kuni lipulehe ilmumiseni. Seega võiks optimaalse pritsimisaja valimisel arvestada, millised umbrohud teil põllul kasvavad.
Kindlasti ärge pritsige, kui umbrohud on hilisemas kasvufaasis. Nii tuulekaera kui põld-rebasesaba seemned on võimelised nn. järelvalmima ning liiga hilise pritsimisega aitate kaasa resistentsete umbrohtude tekkele ja levikule!
Paindlik
Axial 50 EC on alternatiivsete toodetega võrreldes paindlik ja kindel valik. Selle toime ei sõltu mulla lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest või põhu jääkidest, samuti temperatuurist. Vihmakindlus saavutatakse 2 tunniga. See on ka üks kiiremini toimivaid HRAC grupi 2 toimeaineid, ideaalsetes tingimustes on umbrohtude värvimuutus nähtav juba 3-5 päevaga.
Kasutamine paagisegudes
Axial 50 EC kasutamine segus kasvuregulaatoritega CCC, Moddus 250 EC ja Moddus Start on lubatud kuni teraviljade kasvufaasini 32 ehk kuni teise kõrresõlme moodustumiseni. Sealt edasi ei ole nimetatud kasvuregulaatoreid ja Axiali soovitatav segada ning nende kahe toote pritsimise vahele võiks jääda vähemalt 5 päeva. Põhjuseks see, et peale teise kõrresõlme ilmumist võib (aga ei pruugi) kasvu reguleeriv toime võimenduda ehk olenevalt tingimustest ja sortidest võib kõrs jääda lühemaks kui tavaliselt. Talirukis ja suvioder võivad reageerida vastuvõtlikumalt kui talinisu ja talioder.
Axiali 50 EC võib segada lisaks mitmete fungitsiididega (nt Elatus Era, Amistar) ja insektitsiididega (nt Karate Zeon, Evure). Võimalikud segupartnerid laialeheliste umbrohtude tõrjeks (järgida Eestis registreeritud norme):
- Küllalt levinud herbitsiidide segu on Axial 50 EC + Biathlon 4D + märgaja kuni faasini 39. Selle segu puhul lisatakse paaki esmalt Biathlon.
- Axial 50 EC + Zypar/Quelex
- Axial 50 EC + Pixxaro EC
- Axial 50 EC + Starane XL kuni faasini 39
Kui kõrreliste umbrohtude probleem on suur, siis on soovitatav teha pritsimised eraldi, 5-7 päevase vahega!
Erinevate toodete segamisel veenduga alati, et pritsi segisti kogu aeg töötaks. Segus teiste herbitsiididega on oluline mitte kasutada miinimumnorme, kuna ALS inhibiitoritena tuntud toimeained võivad teiste herbitsiidide toimet pärssida. Kindlasti on teiste herbitsiididega segus oluline mitte vähendada kulunorme, kuna mõju just kõrrelistele võib väheneda.
Kindlasti ei tohi Axial 50 EC-d kasutada segus järgmiste toodetega:
- Hormoonherbitsiididega MCPA, 2,4-D ja Banvel 4S
- Toimeainet bifenoks sisaldavate toodetega (Fox 480 SC
- Toimeainet proheksadioonkaltsium sisaldavate toodetega (Medax Max, Medax Top)
- Lämmastikku ja väävlit sisaldavate vedelväetistega (KAS, UAN S)
Ekstreemsetes tingimustes (tugev põud, öökülm, suured temperatuuride kõikumised) ei ole Axial 50 EC kasutamine segudes soovitatav, sest sarnaselt paljudele teistele herbitsiididele võib segus kasutamine suureneda kultuurtaimede kõrvetamise oht.
Tõhus resistentsuse tekkega võitlemisel
Kõrreliste umbrohtude puhul on laialt dokumenteeritud resistentsust ALS-herbitsiidide suhtes. Siia gruppi kuuluvad näiteks imidasolinoonid, sulfonüüluuread, triasolinoonid jne. Sulfuroonid toimeaine grupina on kasutusel paljude erinevate kultuuride puhul ja neid sisaldavate toodete valik turul on lai. Erinevate tootenimede ja kultuuride tõttu ei hooma taimekasvatajad sageli, et samal põllul kasutatakse järjestikustel aastatel umbrohutõrjeks tegelikult sama grupi toimeaineid ning seda teadmata soodustatakse resistentsuse teket. Olukorda ei tee paremaks ka tõsiasi, et sulfuroonherbitsiidid on enamasti ühed soodsamad turul, mistõttu neid sageli umbrohutõrjevahendina eelistatakse.
ALS-resistentsuse tekke mehhanism
Atsetolaktaadi süntaasi herbitsiidi sidumiskoha mutatsioonid muudavad selle kuju. Selle tulemusena ei saa herbitsiid enam seonduda ega pärssida selle aktiivsust. Vähemalt 15 eri umbrohuliigil maailmas on kujunenud resistentsus eelkõige sulonüüluurea suhtes. Kõrrelistest enim selliseid teateid on liikide Lolium rigidum, Lolium Perenne kohta.
ACCase-herbitsiidide resistentsuse tekke mehhanism
ACCase herbitsiidid, sealhulgas Axial 50 EC, hävitavad paljusid kõrrelisi umbrohtusid, kuid on enamasti kahjutud kaheidulehelistele liikidele, mistõttu on neid laialdaselt kasutatud kõrreliste umbrohutõrjes. Siin on ülemaailmselt tõendeid ka meie jaoks olulise tuulekaera resistentsusest, seda eelkõige DIM ja FOP-herbitsiididele. On oluline märkida, et ACCase rühma herbitsiidide puhul ei ole rühmasisene ristresistentsus nii levinud ning Axialil on siin selge eelis, kuna ainsana kuulub see antud rühmas täiesti erinevasse gruppi lühendiga DEN.
Axial 50 EC toimeaine pinoksadeen toimib kui atsetüül-CoA karboksülaasi inhibiitor, mis peatab rakkude moodustumise. Atsetüül-CoA karboksülaasi inhibiitorid mõjuvad ainult kloroplastidele, kuid pinoksadeen mõjub ka tsütoplasmale. Erinevuse tõttu toimeviisis mõjub pinoksadeen tihti ka seal, kus teised ACCase herbitsiidid resistentsete umbrohtude tekke tõttu enam piisavat mõju ei oma.
