Euroopa varreleedik

Valmik – liblikas, kelle tiibade siruulatus on umbes 20-30 mm ja kehapikkus kuni 15 mm. Täiskasvanud röövikud talvituvad taimejäänustes. Röövikud nukkuvad kevadel, liblikate lend algab mais. Isased on kahvatupruunid kuni kollakad, emased veidi suuremad, heledama värvusega. Emased munevad juunis 20–50 kaupa lademes lehtede alumisele küljele maisi pearootsu lähedale. 

Munad on väikesed, umbes 1 mm suurused. Umbes 2,5 cm pikkused röövikud on enamasti kollakaspruunid, tumeda joonega seljal, neil on palju musti näsasid. Koorunud röövikud närivad end lehetupe ja lehe pearootsu sisse. Mõned neist rändavad maisipeasse, kus nad söövad ja hävitavad terasid. Teised, veidi vanemad röövikud närivad end varre või tõlviku telje sisse, kus nad uuristavad söömise ajal koridore. Söömiskoha tunneb ära eemale heidetud puru järgi.

Tavaline ja soojalembene maisi, hirsi, humala, sorgo, hariliku puju ja isegi tähk-rebasheina kahjur. Maisi üks peamisi kahjureid.  Maisivartel toituvad vastsed nõrgendavad nende paindetugevust, mistõttu taimed koos tõlvikutega lamanduvad. Suurtel maisikasvatusaladel ja maisi pikaajalise kasvatamise tulemusena samas piirkonnas võib see kahjur taimede enneaegsele lamandumisele kuni 20% määral kaasa aidata. Lisaks põhjustavad saagikadu kahjustusest tingitud vee ja toitainete transportimise häired ning soodsate tingimuste loomine haigustekitajate sisenemiseks taime.

Rakendada integreeritud taimekasvatuse põhimõtteid. Mitte kasvatada maisi samal põllul järjestikustel aastatel. Kasutada õiget külvikorda ja õiget põllumajandustehnoloogiat. Koristamisel lõigata taimed nii madalalt kui võimalik. Pärast koristamist kasutada ketas- või rootoräket, randaali. Selline mullaharimine hävitab väga tõhusalt taimejäänustele – vartele ja juurtele – jäänud röövikud. Kasutada sorte, mis taluvad paremini kahjurite rünnakut. Teha keemilist tõrjet vastavalt juhistele.

Euroopas: 6-8 munakogumit 100 taime kohta või kui eelmisel hooajal on kahjustatud 15 taime.