Hahkhallitus rapsil

Haigustekitaja on polüfaagne, st nakatab paljusid kultuur- ja looduslike taimede liike. Rapsil põhjustab see harva suuremaid kahjusid, kuigi mõnel aastal võib see põhjustada saagi vähenemist (10–15%) ja seemnete kvaliteedi halvenemist.

Haigusnähud ilmnevad taime maapealsetel osadel. Algselt kahjustatud taimeosad muutuvad pruuniks ja mädanevad. Mõjutatud kudedele ilmub seene hall, tolmune, eoseid moodustav kirme. Nakatunud koed kärbuvad. Enamasti on see mitmesuguste tegurite, nt põua, pakase, kahjurite jms poolt nõrgestatud taimede haigus.

Botrytis cinerea talvitub nakatunud taimejäänustel seeneniidistiku või sklerootsiumi kujul. Kevadel ilmuvad nakatunud jäänustele massiliselt konidiospoorid, mis nakatavad õisi ja muid elundeid. Nakatumise optimaalne temperatuur on umbes 22 °C ja suur õhuniiskus. Rapsile on kõige ohtlikum õite nakatumine. Seen nakatab kroonlehti, emakat ja tolmukaid – sel juhul õied hukkuvad. Kui nakatuvad tupplehed, areneb vili normaalselt ja nakatub valmimisjärgus. Kotistaadium (apoteetsium) ei mängi haiguse levimisel olulist rolli.

Hahkhallituse vastu võitlemiseks võib kasutada triasoolide ja imidasoolide rühma toimeaineid sisaldavaid vahendeid. Eriti oluline on töötlemine rapsi õitsemise lõpufaasis.