Kaera-lehetäi

MACSAV

Sitobion avenae, Macrosiphum avenae

Kaera-lehetäi (Sitobion avenae F.)

VÄLIMUS JA ARENG

2–3,5 mm pikkune lehetäi, helekollakas-roheline, kõrgel temperatuuril esinevad roosad vormid. Toitub kogu elutsükli vältel kõikidest üheidulehelistest. Munad talvituvad kõrrelistel. Kevadel lendavad tiivulised vormid teraviljadele, andes mitu põlvkonda. Vorm on tsükliliselt vivipaarne (suguliselt paljunev), kuid areneb kõrgel temperatuuril ka partenogeenselt. Teraviljakultuurides eelistab see liik õitsemise ajal viljapäid koloniseerida. Viimastel aastatel on liigi esinemine vähenenud. Põhjuseks on toominga-lehetäide intensiivsuse suurenemine, mis vähendab ja isegi likvideerib kaera-lehetäisid.
 

ARENGUTSÜKKEL

Lehetäide arengutsükkel

OHTLIKKUS

Nagu toominga-lehetäi puhulgi, seisneb selle liigi otsene kahjulikkus taimemahla imemises. Palju olulisem on kaudne kahju, mis on seotud odra kollast kääbusviiruse (BYDV) levikuga ja seenhaigusnakkuste suurenenud ohuga.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Rakendada integreeritud teraviljakasvatuse põhimõtteid. Väga oluline on lehetäide looduslike vaenlaste kaitsmine ning vastupidavate sortide aretamine ja kasvatamine. Tõhus, kuid kallis meetod on seemnete puhtimine. Kirjeldatud lehetäiliigi nii otseseks kui kaudseks tõrjeks tuleks kasutada registreeritud insektitsiide. Sügis- ja kevadtöötluse ajal tuleks arvestada madalamate temperatuuridega ja valida taimekaitsevahend vastavalt sellele.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: lehetäide esinemine 20–30% võrsetel.