Kapsa-tuhktäi

Lehetäi pikkusega 1,2–1,8 mm. Looduslikes tingimustes on hallikat-mustjat värvi, nähtavate, täppidest koosnevate põikitriipudega, toodab nähtavat vahakirmet. Munad talvituvad põllule jäetud ristõieliste köögiviljade jäänustel. Kevadel rändavad emaste tiivulised vormid ning asustavad rapsikasvandusi ja ristõielisi umbrohtusid. Mais liiguvad lehetäid ristõeilistele juurviljadele, ka rapsile, kus arenevad välja järgmised põlvkonnad, moodustades suve jooksul arvukaid kolooniaid.

See lehetäi on tavaline ja toitub paljudest ristõielistest taimedest, põhjustades kahjustatud lehtede krussitõmbumist ja värvimuutust. On oluline rapsi, kapsa, lillkapsa ja sinepi kahjur, viirushaiguste levitaja. Noortest rapsitaimedest toituvad lehetäid põhjustavad lehtede deformeerumist ja roosakaks tõmbumist. Vanematel taimedel põhjustab lehtede kerget paindumist ja valkjate laikude teket. Kahjur on eriti ohtlik kapsa- ja lillkapsapeade tekke algperioodil. Nakatunud taimed on tugevalt kidurad ja nende saak kaotab kaubandusliku väärtuse.

Kasutada ristõieliste kasvanduste ruumilist eraldamist, varajast külvi ja seemnete puhtimist. Vajaduse korral pritsida taimi registreeritud taimekaitsevahenditega. Kaitsta kapsaid ja lillkapsaid kemikaalidega pea moodustumise ajal, kui ilmuvad esimesed putuka kolooniad. Lehetäide arvuka esinemise korral rapsil piisab sügisel ja kevadel ning kõtrade arengu ajal põlluservade pritsimisest. Rapsi lehetäide vastane tõrje on tõhus ka kõdrasääse ja kõdra-peitkärsaka vastu. Mesilaste kahjustamise võimaluse tõttu töödelda taimi õhtuti ning valida tolmeldajatele putukatele kõige vähem ohtlikud insektitsiidid, näiteks Evure.

Talirapsi põllu servas on 2 lehetäide kolooniat 1m² kohta.
 

Eestis: Põllu äärel 1 m²  kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega.