Kapsaöölane

BARABR

Mamestra brassicae L., Hypobarathra unicolor, Noctua albidilinea, Phalaena omicron

Kapsaöölane

VÄLIMUS

Liblikas on pruuni varjundiga, halli värvi, umbes 45 mm suurune. Noored vastsed on helerohelised, vanemad tumerohelised või pruunid. Nukud talvituvad pinnases. Mais ja juunis ilmuvad liblikad, kelle emased munevad kapsa- ja ristõieliste taimede lehtede alaküljele mitukümmend muna. Emaste viljakus on umbes 700 muna. Koorunud vastsed toituvad juuli keskpaigani ja küpsedes laskuvad pinnasesse nukkuma. Augustis lendavad välja suvise põlvkonna liblikad, kellest sünnib teine ​​põlvkond. Nende liblikate vastsed toituvad kapsa- ja lillkapsataimedest kuni oktoobri lõpuni.

OHTLIKKUS

Ohustatud on peamiselt hilised ristõielised juurviljad. Algselt toituvad röövikud rühmadena lehtede pinnal, süües neisse augud ning närivad end seejärel kapsapeade sisse, saastades neid, mille tagajärjel põevad taimed mitmesuguseid bakteriaalseid haigusi ja mädanevad. Rohke esinemise korral võivad taimedest järele jääda üksnes rootsud.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Rakendada ristõieliste juurviljade integreeritud tootmise põhimõtteid. Eriti oluline on sügisel ristõieliste umbrohtude hävitamine ja nukkude hävitamine sügavkünniga. Esimese ja teise põlvkonna vastsete koorumisperioodil pritsida pärast tõrjekriteeriumi  ületamist insektitsiididega. Oluline on, et töötlemine toimuks enne, kui vastsed end juurviljapeadesse sisse söövad.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: 1-2 röövikut taime kohta ja 25% taimedest on röövikutega asustatud.
Euroopas: 1 röövik 10 taime kohta.