Kartulimardikas

Ligikaudu 1 cm suurune, kollakasoranži värvi mardikas, kelle tiivakatetel on iseloomulikud 10 musta triipu. Oranžikaskollased või kollased munad, punased ja oranžikaspunased vastsed musta pea ja mustade täppidega keha külgedel. Pärast talvitumist ja  mullast väljumist mai lõpus ja juuni alguses tõusevad emased mardikad kartulitaimede otsingul lendu. Pärast mitmepäevast toitumist ja kopuleerimist munevad emased umbes 10 nädala jooksul mitmekümne muna kaupa. Pärast munadest koorumist rändavad vastsed taimede tipuosadesse ja söövad lehti, jättes sageli endast maha paljad rootsud. Vastsete areng hõlmab nelja järku ja vältab umbes 2–3 nädalat. Täiskasvanud vastsed tungivad pinnasesse, kus nad nukkuvad ja umbes 3 nädala pärast, juuli keskpaigas, ilmuvad noored, väga aplad suvise põlvkonna mardikad.

Kartulimardikas võib oma massilise ilmumisega potentsiaalselt kaasa tuua kartulisaagi täieliku hävimise. Suurim oht ​​kartulitaimedele on L-staadiumi vastsete poolt, kelle tegutsemine langeb ajaliselt juuni kolmandale ja juuli esimesele dekaadile.

Lehtede pritsimist insektitsiidiga kasutatakse pärast ohu eelnevat kindlaksmääramist tõrjekriteeriumi alusel. Optimaalne aeg on vastsete arvukal esinemisel.

Eestis: kui 2-5 % taimedest on kahjustatud.
Euroopas: 1 mardikas 25 kartulitaime või 1 m² kohta, 10 munakogumit 10 taime kohta.