Kasvuhoonekarilane

Kasvuhoonekarilane on 1,2 - 2 mm pikkune, valgete, jahuste tiibadega lendav putukas, kellel on pikad, valged tundlad. Täiskasvanud isend meenutab väikest valget liblikat. Taimede liigutades tõusevad nad parvena lendu. Suudab ellu jääda vaid katmikalal kasvatatavatel taimedel, sealhulgas umbrohtudel (nt ohakal, võilillel), soojal suvel ka õues puudel - paplil, kasel. Kahjur tuuakse katmikalale enamasti saastunud taimedega müügipunktidest, siseruumide toataimedega jne. On oma elutsükli jooksul küllalt paiksed (liiguvad maks. paar meetrit koorumiskohast), 

Levikut ja arengut soodustab kõrge õhutemperatuur 22–25°С ja suhteline õhuniiskus 70-80%. Soodsates tingimustes moodustab kasvuhoonekarilane taimede lehtedel tihedaid kolooniaid. Kahjurit iseloomustab isendite mitmetasandiline jaotus: noortel lehtedel on täiskasvanud ja munad, allpool - vastsed, seejärel nümfid ja kõige alumistel lehtedel - pupaariumid ehk ebakookonid ja uue põlvkonna täiskasvanud. Emane muneb kuni 300 muna, seejuures sõltub munade arvukus peremeestaimest (tomatil vähem, kurgil rohkem).
 

Kasvuhoonekarilane toitub taime mahlast ning tema kahjustus ei ole spetsiifiline, meenutades lehetäide kahjustust. Taimemahla imemine põhjustab suuremat kahju vaid kahjuri massilisel esinemisel, suuremat kahju tuleneb lehtede reostamisest mesikastega, mistõttu on lehed esialgu  läikivad ja kattuvad hiljem nõgiseenega, muutudes "mustaks". Kahjustatud välimusega viljad ja  dekoratiivtaimed ei sobi müügiks või makstakse nende eest väiksemat hinda.

Kasvuhoonekarilane on paljude fütopatogeensete viiruste kandja: tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, kartuli X-viirus, kurgimosaiikviirus. Viiruseid kannavad edasi nii isased kui emased ja mõnel juhul ka vastseid. Kahjuri olemasolu saab hinnata ainult otsese vaatluse tulemusena. 

Ei suuda talvituda ja hävib, kui temperatuur langeb alla 0°С. Köetava katmikala korral teha puhkeperioodil nii kahjuri tõrjet kui hävitada seal olevad umbrohud. Kasvatatavate kultuuride muutmine kasvuhoones ei aita, kuna kahjur on võimeine paljunema enamikel kasvuhoonekultuuridel. Karilaste olemasolu kinnitamiseks ja tõrjeks väikese populatsiooni korral sobivad kollast värvi liimpüünised, massilise esinemisel aitab keemiline tõrje. Võimalik on kasutada ka bioloogilist tõrjet (parasitoidid, röövlestad, lepatriinud).