Kirju-kilpmardikas

CASSNE

Cassida nebulosa L.

Kirju-kilpmardikas (Cassida nebulosa L.)

VÄLIMUS

Lame, ovaalne, pruun mardikas, umbes 7 mm pikk. Näeb välja nagu väike kilpkonn. Tiivakatetel on tumedad laigud. Tõugud on rohekaskollased, punaka peaga, samuti umbes 7 mm pikkused, kaetud ogadega, millest kaks viimast on pikemad, ülespoole suunatud. Täiskasvanud putukad talvituvad kallastel, tihnikutes, kraavides jne. Kevadel munevad emased umbes 0,5 mm suurused munad, 8–20 muna kogumikus. Mune katab limataoline kate. Tõugud nukkuvad taimedel umbes juuli keskpaigas, rippudes lehe alumisel küljel. Juuli lõpus ilmuvad suvepõlvkonna mardikad, kes peale toitumist siirduvad talvitumispaikadesse.

OHTLIKKUS

Kahjur on tavaline ja ohtlik, eriti massilisel esinemisel, mil ta võib kasvanduse täielikult hävitada. Kahju saab alguse põlluservast. Nii mardikad kui ka tõugud söövad peedilehti, närides neisse auke. Noorte tõukude kahjustusr puhul jääb lehe ülemine kattekude terveks. Kahjustatud taimed arenevad halvemini, tekib kasvupeetus ning saak on umbes 25% väiksem. Levikut soodustab soe ilm.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Rakendada peedi integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Ennetamine seisneb maltsaliste umbrohtude hävitamises, mis samal ajal hoiab ära ka peedi-pitslutika esinemise. Tugeva kahjurirünnaku korral pritsida insektitsiidiga. Sageli piisab põlluserval tehtavast tõrjest.