Kõdrasääsk

Sarnaneb väikesele sääsele, umbes 1–2 mm pikkune, iseloomuliku punakaskollase kõhuga. Vastsed talvituvad mullas kookonites. Kevadel, mai keskel, kui raps õitseb, lendavad välja valmikud. Emased munevad kümmekond muna noortesse kõtradesse, kasutades selleks kõtradesse kõdra-peitkärsaka emaste poolt varem loodud auke. Väikesi, õhukese seinaga kõtrasid rünnatakse ilma mardika osaluseta. Umbes 2–3 nädala pärast valmivad valged vastsed, kes kasvavad kuni 2 mm pikkuseks. Pragunevatest kõtradest kukuvad vastsed maapinnale, kus nukkuvad kookonites. Kuni 3 põlvkonda hooaja jooksul.

Kõdrasääsk võib põhjustada suuri rapsisaagi kadusid, hinnanguliselt umbes 20%. Kõtrade seintelt mahla imevate vastsete toitumise tulemusena need deformeeruvad, pragunevad ja seemned pudenevad maha. Kõdrasääse poolt kahjustatud kõtrasid ründavad hiljem sellised haigused nagu hahkhallitus, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.

Tõrjekriteeriumi põhjal tehakse kõdrasääse keemilist tõrjet umbes 10 päeva pärast esimeste isendite märkamist, kasutades samu kemikaale, millega tõrjutakse kõdra-peitkärsakat või naeri-hiilamardikat. Insektitsiidide valikul tuleks arvesse võtta ilmaennustust temperatuuri ja sademete kohta.

1 putukas 4 rapsitaime kohta.