Kõrreliste lumiseen

Haigus on levinud taliteraviljal piirkondades, kus lumikate on rohke ja püsib põldudel pikka aega. Lumiseen võib tekitada suuri kahjusid – viljasaagi kaod võivad ulatuda kuni 50%-ni.

Lumiseen on Eestis väga levinud taliviljade haigus ning on hästi teada, et tugeval nakatumisel võivad kõik kultuurtaimed hävida. Suurimat majanduslikku kahju põhjustab nisu ja heintamede kasvatamisel. Haiguspilt on eriti hästi näha kevadel, kohe peale lume sulamist. Taimed on kaetud valge või roosaka seeneniidistikuga, mis meenutab ämblikkuvõrku. Patogeen nakatab esmalt vanemaid lehti ja liigub edasi noorematele. Kevadel pärast lume sulamist on näha maapinna vastu surutud surnud taimede laike, mis on kaetud määrdunudvalge või heleroosa kirmega, mis päikeselise ja tuulise ilmaga kaob. Hiljem võivad surnud lehtedele ilmuda ka mustjaspruunid periteetsiumid (poolsuletud viljakehad). Nakatunud taimed kärbuvad ja need, mis ellu jäävad, on sageli kidurad. Kui kahjustada saab võrsumissõlm, saab taimi kergest mullast välja tõmmata. Soodsate kevadiste kasvutingimuste korral on taimed võimelised taastuma, kui pole veel täielikult hukkunud. 

Seene levik toimub eelkõige seemnete kaudu. Püsiva talvise lumikattega piirkondades on seen mullas peaaegu alati olemas, suutes lume all edasi areneda. Seemikuid nakatavad peamiselt teral esinevad koniidid. Kevadel hukkuvad noored taimed muutuvad ka põllul kasvavate tervete taimede nakkusallikaks. Taime hilisemas arengustaadiumis nakatuvad ka terved viljapead ja terad. Nakkuse allikaks võivad olla ka pinnas ja saagikoristusjäägid, milles patogeen saprotroofselt (seeneniidistik, viljakehad – periteetsiumid) elab. Taimede nakatumist soodustab liiga tihe külv ja korrapäratult kasvav lopsakas põld. Idude nakatumist soodustav temperatuur on < 5 °C, seemikutel 5–10 °C, suure õhuniiskuse korral > 90%. Lumiseene teket soodustab pikk ja lumerohke talv, kaua püsiva (üle 2 kuu) lumikatte koorik ja 0 °C lähedane temperatuur lume all. Kõige agressiivsem on lumiseene tekitaja madalatel temperatuuridel - mõni kraad üle külmumispiiri. Nakatumist soodustab paks lumekiht ning varajane lumikatte mahasadamine enne, kui maapind jõuab külmuda. Kasvuhooajal võib lumiseen nakatada ka viljapäid, põhjustades valgepähiksust.

Eestis tuleb arvestada, et lumiseene vastu peab taliteravilju kaitsma. Mitmetes piirkondades on leitud fungitsiidi suhtes reisistentseid patogeene, seega kasutage taliteraviljade seemnete puhtimiseks mitme toimeainega puhtimisvahendeid, milleks sobivad hästi Vibrance tooted. Kindlasti tuleb kinni pidada viljavaheldusest, mitte teha liiga varaseid talinisu külve ja sügisel lämmastikuga mitte liialdada. Hoolikas põllumajandustehnoloogia vähendab haiguse esinemist. Keemiline tõrje ainult terade puhtimise teel. Efektiivse tõrje tagavad Vibrance^® puhtimisvahendid.