Luuviljaliste mädanik (monilioos)

MONILA

Monilia laxa

Luuviljaliste mädanik (Monilia laxa)

ESINEMINE JA KAHJULIKKUS

Haigus põhjustab kirsivõrsete ja teiste luuviljaliste (aprikoos, ploom, maguskirss) massilist hävimist õitsemise faasis. Vihmasel ja soojal kevadel võib saak täielikult hävida.

SÜMPTOMID

Haiguse kõige sagedasem sümptom on õite ja võrsete mädanik, mis viib võras paiknevate võrsete täieliku hävimiseni. Haiguse esmane sümptom on õite mädanik. Seeneeosed nakatavad õisi emaka või tolmukate kaudu. 2–3 päeva jooksul muutuvad nakatunud õied pruuniks, seejärel kärbuvad ja kuivavad. Seejärel kasvab seen võrsetesse, põhjustades nende ootamatut surma. Beežikashallid padjakujulised eoslehekesed ilmuvad surevatele õitele ja võrsetele, kus moodustuvad koniidid.

Kuivanud võrsed ja õied püsivad puul mitu kuud. Viljadel ilmnevad sümptomid nende valmimisperioodil. Nakatunud viljale tekib esialgu pruun mädaplekk, millele järgneb koniididega tuhkjashall sporodohh. Enamik vilju kukub maha ja muutub aja jooksul pseudosklerootsiumiks, puule jäänud viljad aga kuivavad. Seejärel moodustuvad muumiad, mis on nakkusallikaks järgmisel kasvuperioodil.

ARENGUTSÜKKEL

Kevadel on haiguse allikaks nakatunud võrsetel talvituvad eoslehekesed, puule jäänud mumifitseerunud viljad ning maapinnale kukkunud mädanenud viljadel tekkivad pseudosklerootsiumid. Primaarne ja sekundaarne infektsioon toimub konidiaalsete eoste kaudu. Haiguse arengut soodustavad tugevad vihmasajud ja kõrge õhutemperatuur. Seene kotistaadium viljakehade – apoteetsiumide – kujul moodustub pseudosklerootsiumil harva ja sellel on haiguse arengus väike roll.

ENNETAMINE JA TÕRJE

Monilioosi vastu võitlemiseks kasutatakse registreeritud preparaate, harilikult üks kord hooajal, õitsemise alguses või selle ajal.