Maasika jahukaste

ERYSSP

Podosphaera macularis

Maasika jahukaste (Sphaerotheca macularis)

ESINEMINE JA KAHJULIKKUS

Jahukaste kahjulikkus seisneb taimerakkude assimilatsiooniprotsesside ja hingamise häirimises. Taime osadel, eriti lehtedel kasvav seeneniidistik piirab assimilatsioonipinda. Patogeen kurnab taime aeglaselt, nii et nakatunud taime energiakulu kulub saagi andmise asemel taime kaitsmisele haiguse eest. Marjad jäävad väikeseks ning on ebameeldiva maitsega.

SÜMPTOMID

Nakatunud taimeosadele tekib esialgu valge, jahune, hiljem tumenev kirme, mis koosneb seeneniidistikust ja konidiaalsetest eostest. Haiguse arenedes on seeneniidistikus näha väikseid musti täppe – seente viljakehi (kleistoteetsiumid).

Sümptomid esinevad lehtedel, õitel, võrsetel ja harvem ka viljadel. Nakatunud taimeosad deformeeruvad, täiskasvanud lehtede servad keerduvad ülespoole, alumine lehepool on punakas ja kaetud hallikasvalge pulbrilise kirmega. Viljadele tekib hallikasvalge kirme, viljad on tnormaalsest väiksemad ja seemned pundunud. Suure kahjustuse korral nakatunud taimeosad kuivavad ja surevad.

ARENGUTSÜKKEL

Seen esineb laialdaselt saprotroofina. Talvitub nakatunud taimejäänustel seeneniidistiku või sklerootsiumi kujul. Nakatunud taimejäänustele ilmuvad kevadel massiliselt konidiaalsed eosed, mis nakatavad lehti, pungi ja õisi. Nakatumiseks optimaalne on temperatuur ca 22–24 °C ja suur õhuniiskus (>75%), kuid kuivad lehed. Vihm pärsib eoste idanemist. Maasikate jaoks on kõige ohtlikum õite nakatumine. Seen nakatab kroonlehti, emakat ja tolmukaid – sel juhul õied hukkuvad. Kui tupplehed on nakatunud, areneb vili normaalselt ja nakatub valmimisjärgus. Seene kõige püsivam vorm on sklerootsium, mis võib mullas püsida aastaid. Mütseel võib kasvada sklerootsiumist välja ja nakatada otse taimi. Kotistaadium (apoteetsium) ei mängi haiguse levimisel olulist rolli.

ENNETAMINE

Haiguskindlate sortide kasvatamine. Vanade lehtede hävitamine peale saagikoristust. Kasvuhoones võib aidata keskpäevane lühiajaline niisutamine: 1 minuti klestusega 4 korda päevas ning hea tuulutus, et taimed kiiresti kuivaksid. Öine ultraviolettvalguse kasutamine katmikalal 1-2 korda nädalason näidanud haiguse levikule ja arengule pärssivat mõju. Keemiline ja bioloogiline tõrje.