Nädal 18

Herne külv Eestis mais 2017
Drilling peas in Estonia, May 2017

Nädal 18

Hernes külvatud puhitud ja puhtimata variandis, antud põhiväetis

Kolmandat aastat järjest viivad Syngenta ja Yara koostöös põllumeestega läbi tootmiskatse, eesmärgiga võrrelda erinevaid väetamis- ja taimekaitseskeeme ning nende efektiivsust. Sel aastal on kultuuriks valitud hernes ning tootmiskatseid kaks – üks osaühingus Rannu Seeme ning teine Agromax OÜ-s.

Herne puhtimise mõju saagile

Kuna soojad ilmad said hoo sisse alles mai alguses, külvati hernes mõlemas kohas mai esimesel nädalal. Agromaxis 2. mail, sordiks Avangarde, külvinorm 100 idanevat tera m², külvi ajal olid põllu servas oma järge ootamas ka haned. Rannu Seemnes külvati hernes 8. mail, sordiks Ingrid, külvinormiks 60 idanevat tera m² . Külvisügavus ca 5 cm. Mõlemas kohas külvati sarnastes katseskeemides nii puhitud kui puhtimata seemet, et võrrelda puhise mõju. Puhtimiseks kasutati värskelt kasutusala laienduse saanud Maxim 025 FS-i normiga 2,0 l/t seemnete kohta. 

Peas treated with Maxim 025 FS versus without treatment

Miks herneseemet puhtida?

Maxim 025 FS on ainus Eestis oa ja herne puhtimiseks registreeritud toode, mis annab kaitse juuremädaniku, tõusmepõletiku ja askohütoosi vastu. Seejuures väärib märkimist, et askohütoosi tekitaja põhjustab hilisemas kasvufaasis ka herne laikpõletikku, mis kahjustab terade kvaliteeti ja saagi kaubanduslikku väärtust. Eriti just ise seemet paljundades on oht haigustekitaja põllule seemnetega kaasa tuua ning siin on puhtimine abiks. Kuigi seemnete puhtimine ei tähenda, et laikpõletiku tõrjet kasvuajal tegema ei pea, annab see siiski esimese kaitse ka laikpõletiku vastu, väldib haigustekitaja levikut põllul ja hoiab haiguse fooni madalamal.

Põhiväetamine

Koos külviga läks mulda YaraMila NPK 7-20-28+3,0S+2Mg+B, külvinormiga 250 kg/ha (toitaineid elemendina seega hektari kohta N 17,5 kg, P 21,8 kg, K 58 kg, S 7,5 kg + mikroelemendid). Võrdlusena on põllumeeste oma programmis Phosagro NPK väetised.

Agromaxi puhul näitasid mullaanalüüsid madalat pH-d ning fosforisisaldust, seetõttu võib eeldada fosfori piiratud omastamist. Sellises olukorras annab kombikülv selge eelise, seda enam, et fosfor on mullas väheliikuv ja võimalusel tuleks see asetada seemnetele võimalikult lähedale. Herne puhul aitab fosfor kaasa mügarbakterite arengule ning nagu ikka – soodustab tugeva juurestiku arengut ja seeläbi on ka toitainete omastamine parem.

Väävliga väetamisel tuleks jälgida, et hernes saaks hooajal kokku ca 10-15 kg/S/ha (ca 25-35 kg sulfaadina). Et seda vajadust katta, on katse ühte varianti planeeritud hilisem pealtväetamine YaraBela Sulfaniga. Kuna Eestis hernel kasvuaegset pealtväetamist tavaliselt ei praktiseerita, tõotab see katsevariant tulla huvitav. Lämmastiku puhul on oluline, et sellega liialdamine pärsib mügarbakterite arengut. Seetõttu peab lämmastikväetise hooajaline kogus jääma alla 20-25 kg/ha. Kaaliumi andmisele pööratakse liblikõieliste puhul sageli liiga vähe tähelepanu, samas on just kaalium see, mis tagab tugevamad varred (ja hernes püsib paremini püsti!), hoiab hernetaimed kauem rohelisena ja suurendab saagikust.

Herne külv kevadel 2017
Herne külv kevadel 2017

Mis edasi?

Järgmise tööna on katsetes planeeritud umbrohutõrje seguga Boxer 800 EC 2,0 l/t + Stomp CS 1,35 l/t. See segu annab võrreldes turul olevate valmislahendustega laiema tõrjespektri, olles seejuures mõistliku hinnaga. Põld saab puhtaks ja teist herbitsiidiringi kasvuhooajal pole vaja teha, v.a. kui põllul on probleemiks orashein või tuulekaer.