Põld pildis ehk kuidas kasvab õlleoder Quench Tartumaal
17. juuni 2015
Ilmad on soojad ja oder kasvab jõudsalt. Eelmisel nädalal tegime ära tuulekaera tõrje ning sel nädalal sai söödaodra tehnoloogia osa teise pealtväetamise lämmastikuga. Põllul toimunust rääkisime ka oma õppepäeval põhjalikumalt.
Tuulekaera tõrje
Tuulekaera tõrjel kasutasime herbitsiidi Axial 50 EC täisnormiga 1,0 l/ha. Tuletame meelde, et Axialiga pritsimise ajaks on tuulekaera esimese lehe lahtirullumisest kuni lipulehe keelekese nähtavaleilmumiseni. Kuna tuulekaer tärkab sageli mitme rindena, on mõistlik leida optimaalne aeg pritsimiseks ehk mitte minna pritsima liiga vara, kuid kindlasti ka mitte liiga hilja! Koos tuulekaeraga tõrjute ühtlasi rukki-kasteheina, raiheinu, kukeleiba ning päideroogu. Võimalusel kasutage preparaati täiesti eraldi.
Kui tuulekaera pööris pole veel nähtav, võib seda vahel olla raske muust teraviljast eristada, seetõttu anname selleks puhuks väikese juhise ja lisame siia mõned pildid võrdluseks.
Tuulekaer versus oder. Suurendamiseks kliki pildil.
| 
|
| Tuulekaer: pikk ebavars, väikesed ripskarvakesed lehe alumise osa servas. | Oder: kõrt ümbritsevad "kõrvakesed", puuduvad ripskarvakesed lehe servades. |
Haigustõrje
Fungitsiidiga pritsimine on plaanis teha lähiajal. Et tekiks võrdlusmoment, kasutame täisnormiga Amistar Xtrat 1,0 l/ha ning põllu servades tugeva standardlahendusena Menara 410 EC-d 0,5 l/ha. Amistar Xtra sisaldab ühe toimeainena strobiluriini, mis peaks hoidma lehed kauem rohelised, tänu millele on terade täitumise aeg pikem ja saagikus suurem. Katsed Inglismaal näitavad Amistar Xtra kasutamisel kuni 10% suuremat teraviljasaaki. Eesti tingimustes ei saa see efekt klimaatilistest tingimustest tulenevalt olla nii suur, kuid ka 3-5% suurem saak tähendab, et preparaat teenib ennast isegi haigusevaestel aastatel osaliselt juba ise tagasi. Samas haigustõrjet on vaja teha nii kui nii.
Väetamine
Söödaodra tehnoloogiasse oli planeeritud jaotatud pealtväetamine YaraBela Axaniga 100+100 kg/ha. Mõlemad väetamised tegime traditsioonilisel moel, sh teine pealtväetamine sai tehtud 12. juunil. Teise väetamise ajal sõitsime põllult üle ka Yara N-Sensoriga (sensor ei muutnud väetusnormi, kuid mõõtis ja kaardistas põllu). Mõõtmistulemuste põhjal varieerus YaraBela Axani vajadus põllu piires 0 - 150 kg/ha. Põllu ühes nurgas andis N-Sensor mõõtmistulemusena soovituse sellele alale väetist enam mitte juurde anda, kuid tegelikult andsime kogu põllule ühtlaselt 100 kg/ha. Millised on tulemused, saame näha.
Põhitööd põllul saavad lähiajal lõpetatud. Järgmises ülevaates räägime juba tulemustest, saagist ja selle kvaliteedist.