Naeri-hiilamardikas

MELIAE

Meligethes aeneus F.

Naeri-hiilamardikas (Meligethes aeneus)

VÄLIMUS

Umbes 2 mm suurune mardikas, metalse läikega, must ja tumesinine või must ja roheline. Täiskasvanud putukad talvituvad pinnases ja allapanus. Pinnasest lahkumine pärast talvitumist toimub sõltuvalt ilmastikutingimustest märtsi lõpust maini. Emased munevad õiesigimikus umbes 2 kuud ja nende viljakus on umbes 150 muna. 7–10 päeva pärast munemist ilmuvad kreemika värvusega vastsed, kes söövad peamiselt õietolmu. 2–3 nädala jooksul läbivad nad kaks arenguetappi, kasvades 3,5–4 mm suuruseks, seejärel langevad pinnasesse ja nukkuvad. 2–3 nädala pärast ilmuvad suvise põlvkonna mardikad. Ajavahemikul augusti lõpust oktoobri keskpaigani otsivad mardikad talvitumiskohti.

OHTLIKKUS

Naeri-hiilamardikas võib massilise ilmumise ajal potentsiaalselt hävitada koguni 80–100% õienuppudest. Kõige sagedamini põhjustab aga kahjuri rünnak talirapsis umbes 20% saagikadu ning suvirapsi- ja sinepikasvandustes 30–40%. Naeri-hiilamardika kahjulikkuse tase sõltub mardika kasvanduse rünnaku ajast, taimede arengujärgust ja tihedusest. Kõige ohtlikum olukord tekib siis, kui temperatuur stabiliseerub umbes 15 °C juures ning mardikad ründavad massiliselt rapsitaimi, kahjustades taime arengujärgus BBCH 50–57 rohelisi pungi ja seejärel rapsi noori õisi. Kahjustuse tundemärgiks on paljad õievarred, kõtrade puudumine või nende väike kogus.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Lehtede pritsimist insektitsiididega kasutatakse pärast ohu eelnevat kindlaksmääramist tõrjekriteeriumi alusel rapsi konkreetses arengujärgus. Kasutatava toote valikul tuleb arvestada ilmastikutingimusi, ohutust mesilastele ning resistentsuse kujunemise riski kasutatavate insektitsiidi suhtes.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: 1-2 mardikat õiepungade algusfaasis või 2-4 mardikat vahetult enne õitsemist.
Euroopas: 1-2 putukat taime kohta kasvufaasis BBCH 50-51, 3-5 putukat taime kohta kasvufaasis BBCH 55-59.