Naksurlased

Kahjurina on olulised traatussid ehk naksurlaste vastsed, kelle hulgas on mitmed majandusliku tähtsusega kultuurtaimi kahjustavad liigid. Nende hulka kuuluvad: Agriotes lineatus L., Agriotes obscurus L. ja Corymbites aeneus L. Iseloomulik tunnus on võime pärast selili kukkumist püsti hüpata. Talvituvad nii mardikad kui vastsed. Emased munevad pinnasesse kevadel ja suvel ning umbes 5 nädala pärast koorunud vastsed jäävad maa sisse 2–5 aastaks. Vastsed on kõigesööjad ja kuuluvad pinnasekahjurite hulka. On umbes 25 mm pikkused, kollased või pruunid, kõvade kestadega, kolme paari lühikeste jalgadega ja liikuvad. Pärast maa sees olemise aja möödumist, suve lõpus, vastsed nukkuvad, lahkudes kevadel noormardikatena pinnasest.

Traatussid on ohtlikud nende laialdase leviku tõttu peaaegu kõigis põllumajandus- ja aiakultuurides. Nad ründavad taimi kogu kasvuperioodi vältel, kuid kõige ohtlikumad on nad külvi ja tärkamise ajal. Hävitavad kultuurtaimede juuri, närivad koridore kartuli, peedi ja porgandi mugulatesse. Ei meeldi põud ja valivad elupaigaks meelsasti niiskeid alasid ja huumuserikkaid muldasid.

Integreeritud taimekasvatusprogrammide järgimine. Eriti oluline on intensiivne mullaharimine – kündmine ja äestamine, mida tuleks teha kuiva ja sooja ilmaga. Tähtis on varajane külv ja kõrged külvistandardid, aga ka külvikord, mis hõlmab taimi, mida traatussid ei ründa. Insektitsiididega tõrjet kasutatakse nii seemnete puhtimist kui ka lehtede pritsimist enne külvi.

Eestis: registreeritud tõrjevahendid puuduvad, 
Euroopas: 11 vastset 1 m² mullas.