Õunapuu-kärntõbi

See on kõige ohtlikum õunapuude haigus. Kogu puu veetingimused on häiritud, mistõttu mõjutab haigus negatiivselt viljumist ja saagikust. Lehe kattekoe ja naha kahjustumine põhjustab tohutu hulga vee aurustumist. Viljad on moondunud ning müügiks ja tarbimiseks kõlbmatud.
 

Sümptomid esinevad peamiselt lehtedel ja viljadel. Esialgu tekivad lehelaba ülemisele küljele oliivipruunid laigud, mis aja jooksul tumenevad. Laikudele ilmub õrn sametine, konidiaalsete eostega kirme. Laigud on ovaalsed või ähmaste servadega, läbimõõduga mõnest millimeetrist kuni 2–3 cm-ni. Tugeva nakatumise korral võivad laigud sulanduda. Nakatunud lehed närbuvad ja kukuvad maha. Viljade sümptomid on sekundaarsed. Viljadele ilmuvad mustad ja pruunid kärnad. Suurimaid muutusi täheldatakse pungade nakatumise ajal. Sümptomid võivad ilmneda ka pärast viljade koristamist, säilitamise ajal. Need on nn. hilise kärntõve sümptomid. Siis on säilitatavad viljad moondunud ja vastuvõtlikumad nakatumisele teiste seentega.

Nakkusallikaks on langenud lehed, kus seen talvitub. Arengutsükkel jaguneb saprotroofseks faasiks, kus langenud lehtedel areneb täiuslik staadium, ja parasiitseks faasiks kasvuperioodil. Haiguse arengut soodustab niiske ja jahe ilm. Askospooride külv toimub aprillist maini ja langeb kokku tugevate vihmasadudega, kuna see võimaldab askospooridel kottidest välja pääseda. Askospoorid kukuvad lehele ja soodsate ilmastikutingimuste korral (17–24 °C ja 9 tundi niiskust lehtedel) toimub nakatumine ja koos sellega üleminek parasiitsesse faasi.

Varisenud lehed ja viljad tuleb sügisel koristada ja hävitada, puuvõrad hoida hõredad, kasvatada haiguskindlaid sorte, kasutada keemilisi haigustõrjevahendeid.