Paagisegude valmistamine

Paagisegude valmistamisel on oluline, millises järjestuses erinevad tooted paaki lisatakse. Allpool on soovitatav toodete lisamise järjestus paagusegusse.
ENNE PAAGISEGUDE TEGEMIST LUGEGE ALATI TOODETE ETIKETTE - SEAL TOODU ON ESMATÄHTIS!
Küsimuste korral võtke ühendust toote esindaja.

Erinevate formulatsioonide lühendid:

CS   Kapselsuspensioon
DC   Dispergeeruv kontsentraat
EC   Emulsioonikontsentraat
EW Õli-vees emulsioon
EO   Vesi-õlis emulsioon

ME Mikroemulsioon
OD Õlidispersioon
SC Suspensioonikontsentraat
SG Vees lahustuvad graanulid
SE Suspo-emulsioon

SL Vesilahus
SP Vees lahustuv pulber
WG Vees dispergeeruvad graanulid
WP Märguv pulber

Paagisegu tegemise etapid

1. Vala pritsipaaki 1/2 -3/4 veekogusest (soov. üle +10 ºC)
2. Lülita segisti sisse
3. Vajadusel lisa veepehmendaja või vahuvastane aine
4. Lisa mineraalväetised, mikroelemendid (tahked)
5. Lisa tahke taimekaitsevahend (WG, WP, SG, SP)
6. Lisa vee baasil tehtud preparaadid (SC, CS, SL)
7. Lisa lahusti baasil tehtud preparaadid (SE, EW, EO, DC, OD, ME, EC)
8. Lisa ülejäänud vesi
9. Lisa lisa-ja abiained, sõltumata preparaadist
10. Valmis segu kasuta ära samal päeval!

Vajaliku töölahuse kontsentratsiooni arvutamine, %

Liitrit vett
	Töölahuse kontsentratsioon, % / toote kogus, ml või g
	0,02%	0,03%	0,04%	0,05%	0,10%	0,20%	0,30%	0,40%	0,50%	0,70%	1,00%	1,50%
0.5	0,1	0,15	0,2	0,25	0,5	1	1,5	2	2,5	3,5	5	7,5
1	0,2	0,3	0,4	0,5	1	2	3	4	5	7	10	15
1,5	0,3	0,45	0,6	0,75	1,5	3	4,5	6	7,5	10,5	15	22,5
2	0,4	0,6	0,8	1	2	4	6	8	10	14	20	30
3	0,6	0,9	1,2	1,5	3	6	9	12	15	21	30	45
4	0,8	1,2	1,6	2	4	8	12	16	20	28	40	60
5	1	1,5	2	2,5	5	10	15	20	25	35	50	75
6	1,2	1,8	2,4	3	6	12	18	24	30	42	60	90
7	1,4	2,1	2,8	3,5	7	14	21	28	35	49	70	105
8	1,6	2,4	3,2	4	8	16	24	32	40	56	80	120
9	1,8	2,7	3,6	4,5	9	18	27	36	45	63	90	135
10	2	3	4	5	10	20	30	40	50	70	100	150
11	2,2	3,3	4,4	5,5	11	22	33	44	55	77	110	165
12	2,4	3,6	4,8	6	12	24	36	48	60	84	120	180
13	2,6	3,9	5,2	6,5	13	26	39	52	65	91	130	195
14	2,8	4,2	5,6	7	14	28	41	56	70	98	140	210
15	3	4,5	6	7,5	15	30	45	60	75	105	150	225
16	3,2	4,8	6,4	8	16	32	48	64	80	112	160	240
17	3,4	5,1	6,8	8,5	17	34	51	68	85	119	170	255
18	3,6	5,4	7,2	9	18	36	54	72	90	126	180	270
19	3,8	5,7	7,6	9,5	19	38	57	76	95	133	190	285
20	4	6	8	10	20	40	60	80	100	140	200	300
50	10	15	20	25	50	100	150	200	250	350	500	750
100	20	30	40	50	100	200	300	400	500	700	1000	1500

Näide: kui vaja on teha 0,4 %-line töölahus ning võtate 15 liitrit vett, tuleb toodet lisada 60 ml või g.

Tehniliselt on vee karedus vees sisalduvate kaltsiumi- ja magneesiumiioonide koguhulk: mida suurem on nende ja sarnaste mineraalide kontsentratsioon, seda karedam on vesi. Ja vastupidi, vesi muutub pehmeks, kui lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiioonid asendada naatriumi- või kaaliumiioonidega.

Erinevad vee kareduse klassifikatsioonid
Vee kareduse klass	mg CaCO₃	(mg-ekv/l)*	°DH (GER)**
Väga pehme vesi	<100	0…1	<5,6
Pehme vesi	100-200	1…2	5,6-11,2
Mõõdukalt kare vesi	200-350	2…4	11,2-19,6
Kare vesi	350-550	4…6	19,6-30,8
Väga kare vesi	>550	> 6	>30,8

* Ühik mg-ekv/l tähendab kaltsiumi puhul 20 mg/l ja magneesiumi puhul 12 mg/l. Näiteks kui vees on 120 mg/l kaltsiumi ja 12 mg/l magneesiumi, siis on karedus 7 mg-ekv/l ja vesi on väga kare.

* 1 saksa kareduse kraad (1° DH) on karedus, mille põhjustab kaltsiumoksiid kontsentratsiooniga 10 mg/l (0,143 mmol/l)