Paagisegude valmistamine
Paagisegude valmistamisel on oluline, millises järjestuses erinevad tooted paaki lisatakse. Allpool on soovitatav toodete lisamise järjestus paagusegusse.
ENNE PAAGISEGUDE TEGEMIST LUGEGE ALATI TOODETE ETIKETTE - SEAL TOODU ON ESMATÄHTIS!
Küsimuste korral võtke ühendust toote esindaja.
Erinevate formulatsioonide lühendid:
CS Kapselsuspensioon
DC Dispergeeruv kontsentraat
EC Emulsioonikontsentraat
EW Õli-vees emulsioon
EO Vesi-õlis emulsioon
ME Mikroemulsioon
OD Õlidispersioon
SC Suspensioonikontsentraat
SG Vees lahustuvad graanulid
SE Suspo-emulsioon
SL Vesilahus
SP Vees lahustuv pulber
WG Vees dispergeeruvad graanulid
WP Märguv pulber
Vajaliku töölahuse kontsentratsiooni arvutamine, %
Liitrit vett | ||||||||||||
| Töölahuse kontsentratsioon, % / toote kogus, ml või g | ||||||||||||
| 0,02% | 0,03% | 0,04% | 0,05% | 0,10% | 0,20% | 0,30% | 0,40% | 0,50% | 0,70% | 1,00% | 1,50% | |
| 0.5 | 0,1 | 0,15 | 0,2 | 0,25 | 0,5 | 1 | 1,5 | 2 | 2,5 | 3,5 | 5 | 7,5 |
| 1 | 0,2 | 0,3 | 0,4 | 0,5 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 7 | 10 | 15 |
| 1,5 | 0,3 | 0,45 | 0,6 | 0,75 | 1,5 | 3 | 4,5 | 6 | 7,5 | 10,5 | 15 | 22,5 |
| 2 | 0,4 | 0,6 | 0,8 | 1 | 2 | 4 | 6 | 8 | 10 | 14 | 20 | 30 |
| 3 | 0,6 | 0,9 | 1,2 | 1,5 | 3 | 6 | 9 | 12 | 15 | 21 | 30 | 45 |
| 4 | 0,8 | 1,2 | 1,6 | 2 | 4 | 8 | 12 | 16 | 20 | 28 | 40 | 60 |
| 5 | 1 | 1,5 | 2 | 2,5 | 5 | 10 | 15 | 20 | 25 | 35 | 50 | 75 |
| 6 | 1,2 | 1,8 | 2,4 | 3 | 6 | 12 | 18 | 24 | 30 | 42 | 60 | 90 |
| 7 | 1,4 | 2,1 | 2,8 | 3,5 | 7 | 14 | 21 | 28 | 35 | 49 | 70 | 105 |
| 8 | 1,6 | 2,4 | 3,2 | 4 | 8 | 16 | 24 | 32 | 40 | 56 | 80 | 120 |
| 9 | 1,8 | 2,7 | 3,6 | 4,5 | 9 | 18 | 27 | 36 | 45 | 63 | 90 | 135 |
| 10 | 2 | 3 | 4 | 5 | 10 | 20 | 30 | 40 | 50 | 70 | 100 | 150 |
| 11 | 2,2 | 3,3 | 4,4 | 5,5 | 11 | 22 | 33 | 44 | 55 | 77 | 110 | 165 |
| 12 | 2,4 | 3,6 | 4,8 | 6 | 12 | 24 | 36 | 48 | 60 | 84 | 120 | 180 |
| 13 | 2,6 | 3,9 | 5,2 | 6,5 | 13 | 26 | 39 | 52 | 65 | 91 | 130 | 195 |
| 14 | 2,8 | 4,2 | 5,6 | 7 | 14 | 28 | 41 | 56 | 70 | 98 | 140 | 210 |
| 15 | 3 | 4,5 | 6 | 7,5 | 15 | 30 | 45 | 60 | 75 | 105 | 150 | 225 |
| 16 | 3,2 | 4,8 | 6,4 | 8 | 16 | 32 | 48 | 64 | 80 | 112 | 160 | 240 |
| 17 | 3,4 | 5,1 | 6,8 | 8,5 | 17 | 34 | 51 | 68 | 85 | 119 | 170 | 255 |
| 18 | 3,6 | 5,4 | 7,2 | 9 | 18 | 36 | 54 | 72 | 90 | 126 | 180 | 270 |
| 19 | 3,8 | 5,7 | 7,6 | 9,5 | 19 | 38 | 57 | 76 | 95 | 133 | 190 | 285 |
| 20 | 4 | 6 | 8 | 10 | 20 | 40 | 60 | 80 | 100 | 140 | 200 | 300 |
| 50 | 10 | 15 | 20 | 25 | 50 | 100 | 150 | 200 | 250 | 350 | 500 | 750 |
| 100 | 20 | 30 | 40 | 50 | 100 | 200 | 300 | 400 | 500 | 700 | 1000 | 1500 |
Näide: kui vaja on teha 0,4 %-line töölahus ning võtate 15 liitrit vett, tuleb toodet lisada 60 ml või g.
Tehniliselt on vee karedus vees sisalduvate kaltsiumi- ja magneesiumiioonide koguhulk: mida suurem on nende ja sarnaste mineraalide kontsentratsioon, seda karedam on vesi. Ja vastupidi, vesi muutub pehmeks, kui lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiioonid asendada naatriumi- või kaaliumiioonidega.
| Vee kareduse klass | mg CaCO3 | (mg-ekv/l)* | °DH (GER)** |
| Väga pehme vesi | <100 | 0…1 | <5,6 |
| Pehme vesi | 100-200 | 1…2 | 5,6-11,2 |
| Mõõdukalt kare vesi | 200-350 | 2…4 | 11,2-19,6 |
| Kare vesi | 350-550 | 4…6 | 19,6-30,8 |
| Väga kare vesi | >550 | > 6 | >30,8 |
* Ühik mg-ekv/l tähendab kaltsiumi puhul 20 mg/l ja magneesiumi puhul 12 mg/l. Näiteks kui vees on 120 mg/l kaltsiumi ja 12 mg/l magneesiumi, siis on karedus 7 mg-ekv/l ja vesi on väga kare.
* 1 saksa kareduse kraad (1° DH) on karedus, mille põhjustab kaltsiumoksiid kontsentratsiooniga 10 mg/l (0,143 mmol/l)