Peedi-lehetähnilisus

Lehetähnilisus on üks ohtlikumaid suhkru-, sööda- ja punapeedihaigusi. Haigus põhjustab saagikuse vähenemist 40% ja suhkrusisalduse vähenemist 0,5–2,2%. Lehetähnilisuse tõrjekriteeriumid:

- enne 5. augustit esimesed haigusnähud 5%-l taimedel
- 6.–15. augustini 15%-l taimedel
- 16. augustist 5. septembrini esimesed haigusnähud.45% taimedel.
 

Kasvuperioodi keskel tekivad kõige vanematele, seejärel ka noorematele lehtedele beežid, helehallid, ovaalsed, kuni 5 mm läbimõõduga laigud. Laigud on ümbritsetud tumedama äärisega. Kui haigus areneb, suureneb laikude arv. Kui nende pindala küündib umbes 50%-ni lehelabast, hakkavad lehed kuivama. Osa neist kukub taime küljest maha. Taim toodab uusi lehti, mis on samuti mõjutatud. See omakorda pikendab juurt selle kaalu arvelt ja vähendab seega suhkrusisaldust.

Cercospora beticola esineb tavaliselt konidiaalses staadiumis. Seen talvitub seeneniidistiku puntratena põllule jäänud nakatunud taimede jäänustel. Mõnikord talvitub ka seemikute juures paiknevatel lehetükikestel ja seemnetel. Kevadel tekivad nakatunud taimejäänustele ja seemikute juurtele konidiaalsed eosed, mis kanduvad tuule ja vihmapiiskadega noortele taimedele. Kasvuperioodil tekib 3–4 põlvkonda eoseid. Ühe põlvkonna areng kestab 3–4 nädalat. Koniidide teket, nende idanemist ja taimede nakatumist soodustavad temperatuurid: 25–35 °C ja õhuniiskus: 90–95%. Temperatuuridel alla 15 °C uut nakatumist ei esine.

Peedi-lehetähnilisuse vastu võitlemiseks võib kasutada triasoolide ja strobiluriinide rühma toimeaineid sisaldavaid vahendeid.