Põrniklased

Põrniklaste vastsed on mitme mardikaliste seltsi kuuluvate põrnikaliikide vastsed, kes on pinnasekahjurid. Kõige tuntum liik on maipõrnikas. Vastsed ja mardikad talvituvad mullas. Täiskasvanud isendid ilmuvad mais ja munevad pärast lehtedel toitumist pinnasesse kollased munad. Nende viljakus on umbes 80 muna. 3–5 nädala pärast kooruvad umbes 10 mm pikkused, pruuni pea ja hästi arenenud 3 paari jalgadega valged vastsed. Arengu käigus närivad nad juuri ja värskeid taimi. Areng vältab 3–4 aastat, mil nad kasvavad kuni 5 cm pikkuseks. Mullast välja võttes keerduvad U-kujuliseks. Nukkuvad pinnases sügisel, kuid täiskasvanud isendid jäävad pinnasesse kuni järgmise aastani. Teiste liikide areng kulgeb sarnaselt ning erinevused on seotud peamiselt arenguperioodi (1–4 aastat), esinemiskohtade ja toidueelistustega. 

Põrniklaste vastsed ohustavad põllumajandustaimi ning põõsaste ja puude juuri. 2. ja 3. arenguaasta vastsed on kõige aplamad. Need kahjustavad teravilja tärkamisel ja muid taimi hilisemates arenguetappides, sageli taimede juuri, mis on läbi näritud ja vigastatud.

Eriti olulised on mullaharimine – madal- ja sügavkünd, äestamine ja kultiveerimine. Jälgida tuleks põrniklaste vastsete arvukust. Kuna külvamisel kasutatakse insektitsiididega töödeldud seemneid, mis on väga tõhusad, kasutatakse praegusel ajal pinnase pritsimist putukatõrjevahenditega vaid erandjuhtudel.

Juurviljadel 4 vastset 1 m² kohta, teraviljadel 6 vastset 1 m² kohta, rohumaadel 10 vastset 1 m² kohta