Pügmee mangold mardikas

Umbes 1–1,5 mm pikkune, metalset tumepruuni värvi, punaste jalgade ja kombitsatega mardikas. Peitõgilaste sugukonda kuuluvad mardikad. Magavad talveund varisenud lehtedes, kõnnumaal, kraavides, tihnikutes jne. Emased munevad kevadel noorte peeditaimede lähedusse. Nende viljakus on mitukümmend muna.

Atomaria linearis on eriti ohtlik tärkavatele peeditaimedele. Selles faasis närivad mardikad taimi idulehtede alt. Taimed kukuvad ümber ja näevad välja nagu oleks need nakatunud juurepõletikuga. Hilisemates staadiumides süüakse idulehti ja noori lehti. Kahjuri rünnak algab kasvanduse servalt. Seda kahjurit on Eestis leitud peamiselt Viljandi-, Tartu-, Pärnumaalt ja Ida-Virumaalt.

Rakendada peedi integreeritud kasvatamise põhimõtteid. Peedijäänuseid ei tohi põllule jätta, sest mardikad kasutavad neid talvitumiseks. Kahjuri poolt ohustatud aladele külvata võimalikult vara ja võimalikult tihedalt, säilitades samal ajal optimaalse külvisügavuse, mis piirab ka raisamardikate kahjulikkust. Kasutada insektitsiidiga puhtitud seemneid ja kahjuri suure arvukuse korral pritsida pinnast enne külvi insektitsiidiga või kasutada granuleeritud vahendeid.