Ripslased

1THRIF

Thripidae

Ripslased (Thripidae)

VÄLIMUS

Ripslased ehk ripstiivalised on väikesed, saleda kehaga putukad, iseloomulike ripsmetega tiibadel. Pikkus jääb vahemikku 0,5–2 mm, kuigi paljud liigid on vaid umbes 1 mm pikkused. Valmikud on sarnased vastsetele, viimased on väiksemad ja ilma tiibadeta. Täiskasvanud isend on enamasti tumepruun kuni must, 1-2 mm pikk. Emasloomadel on terava otsaga keha küljes karvade ja harjastega ääristatud tiivad, isased on tiibadeta, ümara kõhuga. Vastsed on kahvaturohelised kuni kollakad ja raskemini märgatavad.

Emased ärkavad talvitumisest mai lõpust juuni alguseni ja liiguvad taimedele, munedes taime pehmetesse kudedesse, sealhulgas õitesse, lehtedesse, vartesse ja viljadesse. Vastse koorumine võib sõltuvalt liigist võtta aega üks päev kuni paar nädalat, teraviljadel tegutsevate liikide puhul juhtub see enamasti 4-5 päevaga. Vastsed piirduvad leheotsa kestade sisepindade kahjustamisega. Areng munast täiskasvanuks võtab aega umbes 3 nädalat. Täiskasvanud isendid ja vastsed toituvad teraviljade taime ülemises osas või viljapeas, kuni pea väljumiseni.

Suudavad paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt (partenogeenselt). Viimasel juhul arenevad emase munetud munadest olenevalt liigist kas ainult isased või geneetiliselt identsed emased isendid. Sügisel isased surevad, paaritunud emased ja vastsed talvituvad pealmises mullakihis, 10–20 cm sügavusel.

Teraviljadel võib risplasi leida kõikides taime arengujärkudes, peamiselt noortel taimeosadel. Täiskasvanud ripslased ilmuvad taliviljadele enne pea loomist. Emased munevad pähikutele ning ühe isendi viljakus on 20-300 muna. Paljunemist soodustab kuiv, kuum ilm. Võivad tuulega massiliselt laiali levida, kuigi putukad ise on kehva lennuvõimega. Kasvuhoones levivad ka töötajate riiete, tööriistade jmt abil. 

ARENGUTSÜKKEL

Ripslaste arengutsüklis on viis (kuus) etappi: muna, kaks vastsestaadiumit, eelnukk, nukk ja täiskasvanud isend. Tsükli kestus oleneb liigist, kultuurist ja ilmastikust, eriti temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiirem on areng. Vastsestaadium koosneb kahest järgust, kellest mõlemad toituvad ja arenevad lehtedel, õitel ja viljadel. Eelnuku- ja nukustaadiumid lõpetavad sageli oma arengu maapinnal või kasvusubstraadil, kuid nukkumine võib toimuda ka taimel. Nukk ei toitu, selles faasis moodustuvad putukale tiivad ja muud täiskasvanud isendile iseloomulikud kehastruktuurid.
 

Ripslase arengujärgud

OHTLIKKUS

Paljusid ripslaste liike peetakse oluliseks põllumajanduskultuuride kahjuriteks, kes kahjustavad teravilju, maisi, dekoratiivtaimi, köögivilju, marjakultuure jne. Imevad taimede mahla, põhjustades iseloomulikke lehekahjustusi või deformeerunud vilju / viljapäid. Paljud liigid on teadaolevalt ka ainsad taimede tospoviiruste vektorid ehk levitajad, viimane põhjustab viljade ja lehtede kolletumist ja närbumist, vähendades saagi turuväärtust. Enim levinud liik on Frankliniella occidentalis, keda peetakse oluliseks taimekahjuriks kogu maailmas ja kes on taimede tospoviiruste peamine vektor. See ripslaste liik on laialt levinud ka Eestis, kahjustades teravilja, maisi jne. Kahjustuste tagajärjel langeb teravilja kaal ja kvaliteet, kogu saagikadu tõrjekriteeriumi ületamisel võib ulatuda 20-25%-ni.

Valged viljapead põllul viitavad ripslaste kahjustusele. Põlde tuleks kontrollida, kui viljapead alles hakkavad lipulehe vahelt nähtavale ilmuma, kindlasti enne lõplikku peade loomist. Lipulehte tagasi rullides on areneval viljapeal nähtavad ripslased, enamasti tumedad täiskasvanud isendid. Ripslaste imemise tagajärjel on taimerakk lõhutud, hävib ja täitub õhuga. Viljaterad vajuvad kokku või on kõlujad. 

Seire tegemiseks köögivilja- ja dekoratiivtaimede kasvandustes saab kasutada siniseid või kollaseid liimipüüniseid. Sinised püünised on atraktiivsemad ripslastele, kollaseid püüniseid võiks eelistada, kui on vaja teha ka teiste kahjurite seiret. 

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Kõrrekoorimine ja kündmine pärast teraviljade ja maisi koristust talvitumispaikade hävitamiseks. Kasvuhoonete desinfitseerimine enne istutushooaega, kõrge õhuniiskuse (nt 80%) hoidmist kasvuhooajal ning röövlestade sissetoomine. Putuka esinemist teraviljadel kontrollida alates kõrsumisest kuni terade moodustumiseni. Ripslaste väiksuse ja nende varjatud eluviisi tõttu piirduvad tõrjevõtted põldudel sageli keemiliste tõrjevahendite kasutamisega. Ettevaatust - kiire arengutsükli tõttu võib kahjur kiiresti resistentseks muutuda, mistõttu tuleks kindlasti järgida tõrjekriteeriumit ning kasutada tõrjeks vaheldumisi erineva toimemehhanismiga insektitsiide.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: 
 - Teraviljad: Esinemine 20–30% teravilja võrsetel.
 - Hernerpslane:  kriteerium puudub, ripslase ja hernemähkuri keemilise tõrje võib teha koos.