Ristõieliste kuivlaiksus

Haigus on levinud kõigil rapsikasvatusaladel. Suurimat kahju tekitab haigus aastatel, mida iseloomustab suur õhuniiskus ja sademete hulk kõtrade moodustumise ja rapsiseemnete valmimise faasis. Saagikaod on 15–20%. Kahjulävi sügisel: 20–30% nakatunud taimedest, kevadel: 10–15%.

Sümptomid esinevad kõigil rapsitaime osadel ja taime kõikides arenguetappides. Lehtedele tekivad iseloomulikud hele- või tumepruunid, kontsentriliselt paiknevad, ümarad laigud, mis aja jooksul sulanduvad suuremateks aladeks. Laikudel moodustuvad seeneeosed – tekib konidiaalsete eostega tumepruun kirme. Vartele tekivad 1–5 mm pikkused, teravalt piiritletud, tumeda servaga piklikud laigud. Nakatunud kõdrad purunevad, põhjustades massilist seemnete väljapaiskumist, mis on saagikadude peamine põhjus.

Haigust põhjustavad seen Alternaria brassicae ja teised Alternaria perekonda kuuluvad liigid: A. brassicicola (Schwein.) Wiltshire ja A. alternata (Fr.) Keissl. Need seened esinevad tavaliselt konidiaalses staadiumis. Talvituvad taimejäänustel ja seemnetel seeneniidistiku ja koniidide kujul, mis nakatavad kasvuperioodil terveid taimi. Nakkusallikaks on ka teised ristõieliste sugukonna nakatunud taimed. Niiske ja soe ilm soodustab nakatumist (17–25 °C). Haigus areneb massiliselt siis, kui juuni keskpaiga paiku püsib kõrge temperatuur (21–27 °C) vähemalt 3 päeva ja suur õhuniiskus (95–100%) vähemalt 18 tundi.

Ristõieliste kuivlaiksuse vastu võitlemiseks võib kasutada triasoolide ja imidasoolide rühma toimeaineid sisaldavaid vahendeid. Haiguse esinemist piirab ka seemnete puhtimine.