Rootsi kärbes

Valmikud on kärbsed pikkusega 1,5–2,0 mm. Kere on must, läikiv. Umbes 0,6 mm pikkused valged munad munetakse 1–3 lehe faasis lehelaba ülemisele küljele (kõik teraviljad, mais, sööda- ja metsikud heintaimed, sh orashein ja kukehirss). Vastsed on jalgadeta, saledad, kollakasvalged. Kolmanda põlvkonna kärbsed munevad sügisel varakülvatud taliteraviljade ja söödaheintaimede tõusmetele. Toituvad vastsed talvituvad taimedes. Kevadel (aprillis, mais) munevad koorunud kärbsed külvatud suviteraviljadele ja maisile, millest sünnib teine ​​põlvkond kärbseid, kes munevad juuni keskpaigas kõige sagedamini kaerapeadele.

Sügisel taliteraviljakülvidel toituvad vastsed kahjustavad peamiselt keskmist lehte, mis kolletub, kuivab ja on kergesti pinnasest välja tõmmatav. Taimed, millel puudub põhivõrse kasvukuhik, puhmastuvad liigselt, andes palju vähesaagikaid külgvõrseid. Teraviljast ja maisist kevadel, 1–3 lehe faasis toituvad vastsed närivad end kõrre ja varre sisse. Iseloomulik kahjustuste muster maisil on uuristatud käikudega ja krussitõmbunud lehtede kujul. Kasvukuhiku kahjustuse korral taim puhmastub, moodustades 1–2 (asendus)külgvõrset. Juurte jalamile tekib sibulakujuline paksend. Maisi kahjustuse sümptomid on kõige paremini nähtavad 4–6 lehe faasis, mil on sekkumiseks juba liiga hilja.

Selle kahjuri suure ohu korral tuleks tali- ja suviteravilja külv edasi lükata. Vältida teravilja külvamist samale põllule järjestikku ning niitude, karjamaade, kõrreliste kasvanduste lähedusse. Teraviljavaris likvideerida põllumajanduslike võtete ja võimaluse korral ka muude vahekultuuride abil (milleks pole teravili ega heintaimed). Kasutada insektitsiididega töödeldud sertifitseeritud külvimaterjali, mis kaitseb seemikuid kahjurite eest 4–5 lehe faasini. Ainult fungitsiidiga puhtitud seemnete puhul võib insektitsiididega pritsida kuni 3 lehe faasis (kärbseste ja varakult koorunud vastsete tõrje).
 

Eesti: Alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi kahjustatud.