You are here

Saagitulemused 2015

Põld pildis ehk kuidas kasvab õlleoder Quench Tartumaal

20. september 


Mai alguses Tartumaal tootmispõllule külvatud õlleoder Quench on tänaseks koristatud ja kuigi koristus ise toimus osaliselt tänu vihmale lausa kolmes jaos, võib tulemustega igati rahule jääda. Väikese meeldetuletuletusena – tootmispõllul oli eesmärgiks võrrelda õlleodra sorte Quench ja konkureerivat sorti KWS Irina ning rakendada mõlema sordi puhul nii söödaodra kui õlleodra kasvatustehnoloogiat. Enne saagiandmeid väikene mõtisklus, kas juba niigi head saaki oleks saanud veelgi suurendada?

Saagikoristus 27. augustil

Täpisväetamine annab eelised

Söödaodra tehnoloogiasse oli planeeritud jaotatud pealtväetamine YaraBela Axaniga 100+100 kg/ha. Mõlemad väetamised tehti traditsioonilisel moel, kuid teise väetamise ajal sõitsime põllult üle ka Yara N-Sensoriga (sensor ei muutnud väetusnormi, kuid mõõtis ja kaardistas põllu). Mõõtmistulemuste põhjal varieerus YaraBela Axani vajadus põllu piires 0 - 150 kg/ha. Põllu ühes nurgas andis N-Sensor mõõtmistulemusena soovituse sellele alale lämmastikku enam mitte juurde anda, tegelikkuses sai aga kogu põld ühtlaselt väetatud. Tulemused olid näha esimese suure vihmaga - kõnealune lapike oli saanud liigselt lämmastikku ning lamandus. Sordiks sel lapil oli KWS Irina, kuid tingimusi arvestades oleks lamandunud ka mistahes muu sort, seega jätsime selle osa katsepõllu võrdlusest välja. Küll aga saime hea näite täpsiväetamise eelisest. Vajaduspõhine väetamine aitab ära hoida lamandumist ja kui anda põllule väetist just täpselt nii palju nagu vaja, tähendab see kokkuhoidu väetamiselt ning ühtlasemat ja suuremat saaki.

Kas fungitsiid suurendab saagikust?

Haigustõrje põllul on tehtud kahe erineva fungitsiidiga – kasutasime täisnormiga Amistar Xtrat 1,0 l/ha ning põllu servades Menara 410 EC-d 0,5 l/ha. Kui Menara on hea tugev standardlahendus, siis Amistar Xtra puhul on lisaks tegemist saaki suurendava ja taimi tugevdava (rohendav toime) preparaadiga. Amistar Xtra kasutamisel tuleb nimelt meeles pidada, et saagi koristamise aeg võib ca 2 nädalat edasi nihkuda – seda seetõttu, et preparaadis sisalduv strobiluriin hoiab taimed kauem rohelised, mistõttu on terade täitumise aega pikem - siit tuleneb ka saaki suurendav efekt. Katsed Inglismaal näitavad Amistar Xtra kasutamisel kuni 10% suuremat teraviljasaaki. Eesti tingimustes ei saa see efekt klimaatilistest tingimustest tulenevalt olla nii suur, kuid ka 3-5% suurem saak tähendab, et preparaat teenib ennast isegi haigusevaestel aastatel ise tagasi. Lisaks sellele parandab Amistar Xtra taimede vastupidavust põuatingimustele ning vähendab lamandumise riski, sest hoiab kõrred tervena ja seetõttu on need elastsemad. Allpool on välja toodud ka saagierinevus fungitsiididest lähtuvalt, osaliselt tuleneb saagierinevus kindlasti ka tõsiasjast, et Menarat kasutati põllu servas.

Kui on tegemist aastaga, mil on väga soodsad tingimused, võiks kaaluda fungitsiidi pähiku kaitseks fusarioosi eest. Meie oma katses pähiku kaitset ei teinud.

Kristalon 20-20-20 Plus

Yara väetamisplaan sisaldas algselt ka Kristalon 20-20-20 Plus andmist söödaodra tehnoloogias, kasvufaasis 37-42 (lipulehe keelekese nähtavale ilmumisest kuni viljatupp on pikenenud), reaalselt jäi see väetis aga ajanappuse tõttu kasutamata. Tegemist on veeslahustuva pulberväetisega, mis on kiire lämmastiku, väävli, fosfori ja mikroelementide allikaks ja sobilik taimede hea üldise seisundi hoidmiseks ja parandamiseks. Tootja sõnul sisaldab leheväetis abiaineid, mis aitavad tootel kauem taimel püsida ning seetõttu on toitained taimele pikemaks ajaks tagatud. Eriti hea efekti annab väetis kuival perioodil, mil toitainete omastamine mullast võib olla häiritud ning taimed on stressis.

Mikroelementidest tagab vask parema tolmukate kvaliteedi ning terade moodustumise, tsink omakorda reguleerib kasvuhormoonide tootmist, mangaan ja magneesium aitavad hoida terveid rohelisi lehti (magneesium on klorofülli keskmeks, seega on magneesium kõige otsesemalt seotud lehtede klorofüllisisalduse ja rohelise värviga). Väetis sisaldab 5% väävlit SO3 kujul, mis on taimedele kiiresti omastatav. Pea loomise faasis antuna tõstab see terade kvaliteeti, sh proteiinisisaldust (seetõttu pole sobilik õlleodra tehnoloogiasse!). Sama eesmärk on ka lämmastiku andmisel.

Saak ja viljelustehnoloogia

Järgnevalt toome ära saagiandmed. Kvaliteediandmetest on hetkel määramata idanevuse protsent, kuna seda on kõige õigem määrata mõne aja möödudes (korralikul ladustamisel õlleodra idanevus paraneb seistes). Kui Lätis ja lõuna pool on sel aastal probleeme õlleodra liiga madala proteiinisisaldusega (paljudel juhtudel vahemikus 7,5-9%), siis meie katsepõllul oli olukord vastupidine – õlleodra tehnoloogias oli proteiin nö ülemise piiri peal.

Õlleoder Quench 27. augustil

Saagiandmed (kuiv vili, niiskus 13%):

Sort Tehnoloogia Fungitsiid Saak t/ha Proteiin Mahukaal
Quench õlleodra t. Amistar Xtra 7749 11,3 689
KWS Irina õlleodra t. Amistar Xtra 7862 11,5 679
Quench söödaodra t. Amistar Xtra 8399 12,3 689
KWS Irina söödaodra t. Amistar Xtra 8275 12,4 692
KWS Irina õlleodra t. Menara 410 EC 7339 11,8 678

 

Tehtud tööd:

Õlleodra tehnoloogia:

 

Kasvu-
faas
Töö Toode Kulunorm
00 Seemnete külv Quench 425 id/tera m2, 205 kg
00 Seemnete külv KWS Irina 425 id/tera m2, 227 kg
00 Väetise allakülv YaraMila NPK 18+8-16 350 kg/ha (63 kg N/ha)
25 Herbitsiid Lintur 70 WG + MCPA 120 g + 0,5 l
25 Leheväetamine YaraVita Gramitrel 1,0 l/ha *
30 Kasvuregulaator Moddus 250 EC 0,2 l/ha **
30 Pealtväetamine YaraBela Axan NS 27-4 100 kg/ha (27 kg N/ha)
31 Tuulekaera tõrje Axial 50 EC 1,0 l/ha
32 Haigustõrje Amistar Xtra 1,0 l/ha

 

 * Soovitame kasutada suuremat normi, YaraVita Gramitrel 2,0 l/ha
** Soovitame kasutada täisnormi, Moddus 250 EC 0,4 l/ha

Söödaodra tehnoloogia:

 

Kasvu-
faas
Töö Toode Kulunorm
00 Seemnete külv Quench 425 id/tera m2, 205 kg
00 Seemnete külv KWS Irina 425 id/tera m2, 227 kg
00 Väetise allakülv YaraMila NPK 18+8-16 400 kg/ha (72 kg N/ha)
25 Herbitsiid Lintur 70 WG + MCPA 120 g + 0,5 l
25 Leheväetamine YaraVita Gramitrel 1,0 l/ha *
30 Kasvuregulaator Moddus 250 EC 0,2 l/ha **
30 Pealtväetamine YaraBela Axan NS 27-4 100 kg/ha (27 kg N/ha)
31 Tuulekaera tõrje Axial 50 EC 1,0 l/ha
32 Haigustõrje Amistar Xtra 1,0 l/ha
37 Pealtväetamine YaraBela Axan NS 27-4 100 kg/ha (27 kg N/ha)

 

 * Soovitame kasutada suuremat normi, YaraVita Gramitrel 2,0 l/ha
** Soovitame kasutada täisnormi, Moddus 250 EC 0,4 l/ha

Õlleodra kokkuostust

Õlleodra kokkuostul jälgitakse peamiselt kahte kvaliteedinäitajat - proteiini, mis peaks jääma vahemikku 9,0-11,5% ning idanevust, mis peaks olema 95% või üle selle. 

Õlleotra ostavad Eestis kokku:

1. Põllumeeste ühistu Kevili: kokkuostetavaks sordiks Quench. 2015. aastal on kokku ostetud ca 6000 tonni õlleotra. Ühistul on spetsiaalne järelkuivatusega ladu, mis mahutab kuni 10 000 t õlleotra.

2. Baltic Agro AS: kokkuostetavaks sordiks Propino. 2015. aasta saagist on kokku ostetud 7200 tonni, millele tõenäoliselt tuleb ka lisa.

 

Õlletootja Viking Malt õlleodra sortide prognoos 2015. aastal, septembri seisuga:

ROOTSI
Propino 36%, Quench 17%, Tipple 17%, KWS Irina 14%, Rosalina 6%, muud sordid 8%
Sordid testimises: RGT Planet, Sanette.

SOOME
Barke, Tipple, Harbinger on 2015. aastal kõige populaarsemad sordid.
Testimises sort Trekker.

LEEDU
Propino ja Tipple moodustavad eeldatavasti 70% kogu kokkuostetavast õlleodrast. Ülejäänud 30% moodustavad eeldatavasti Grace, Quench ja Kangoo.
Sordid testimises: Sanette, Planet, Overture, Avalon.

Allikas: www.vikingmalt.com

Vaata lisaks:
Õlleodra saagiraport, 15. august 2015, Saksamaa