Toominga-lehetäi

Tiivuline valmik on 1,5–2 mm pikk, rohelist, rohekasmusta või rohekaspruuni värvi. Selle liigi täielikuks arenemiseks on vaja kahte peremeest. Esmaseks peremeheks on harilik toomingas (Prunus padus L.), millele lehetäid munevad sügisel ja mis elavad üle talve. Kevadel kooruvad munadest vastsed, kes sünnitavad järgmise põlvkonna elujõulisi järglasi. Toomingatel areneb 3 põlvkond. Kolmas põlvkond rändab mais ja juunis sekundaarsetele peremeestele – teraviljadele. Kõige arvukamalt leidub neid taliodral, rukkil, nisul ja maisil. Teraviljadel esineb 8–12 põlvkonda.

ARENGUTSÜKKEL

See liik põhjustab teraviljale otsest ja kaudset kahju. Otsene kahju seisneb taimemahlade imemises lehtedest, viljapeadest ja vartest/kõrtest. Suurem oht ​​on kaudne kahju, mis seisneb BYDV-viiruse edasikandmises putuka poolt ja seenhaiguste ohu suurenemises. Viirusi levitavad kõik lehetäide liigid. Kõige ohtlikumad nakatumised leiavad aset sügisel, sest viirused ründavad noori talivilju ja võivad neis areneda pikka aega. Viirusnakkusest tingitud teraviljasaagi kadu hinnatakse sõltuvalt lehetäidega nakatunud taliviljade kõrte hulgast, nt 30% nakatunud taimedest põhjustab 30% saagikadu.

Rakendada integreeritud teraviljakasvatuse põhimõtteid. Väga oluline on lehetäide looduslike vaenlaste kaitsmine ning resistentsete sortide aretamine ja kasvatamine. Tõhus, kuid kallis meetod on seemnete puhtimine. Kirjeldatud lehetäiliigi kui otsese ja kaudse kahjuri tõrjeks tuleks kasutada registreeritud insektitsiide. Sügis- ja kevadtöötlusel tuleks arvestada madalamate temperatuuridega ning valida taimekaitsevahend vastavalt sellele.