Tõrjekriteeriumid | Syngenta Estonia

Tõrjekriteeriumid, magnifying glass, whytefly, luup

TAIMEKAHJURITE TÕRJEKRITEERIUMID

Tõrjekriteerjumid on integreeritud taimekaitse põhimõtete lahutamatu osa. Nende järgimisel on tõrje kõige efektiivsem, majanduslikult mõttekam ja keskkonda säästvam.

RISTÕIELISTE KAHJURID

HIILAMARDIKAD
Eestis: 1-2 mardikat õiepungade algusfaasis või 2-4 mardikat vahetult enne õitsemist.

MAAKIRBUD
Eestis: 1-3 mardikat ühel taimel ja 5-10% taimedest on asustatud, pritsida insektitsiididega võimalikult päikesepaistelisel ajal, kui mardikad on aktiivselt liikumas.
Euroopas: 2-3 mardikat 1 m rapsirea kohta.

KAPSAKOI
Eestis: 5-10 röövikut taime kohta ja 25% taimedest on röövikutega asustatud.

NAERI-LEHEVAABLANE
Eestis: 2–3 ebaröövikut taimel ja asustatud on 10–15% taimedest.

KAPSALEEDIK
Eestis: 5 röövikut taime kohta ja 25% taimedest on röövikutega asustatud.

SUUR-KAPSALIBLIKAS
Eestis: 5 röövikut taime kohta ja 25% taimedest on röövikutega asustatud.

KAPSA-TUHKTÄI
Eestis: Põllu äärel 1 m² kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega.

VARRE-PEITKÄRSAKAS
Eestis: Kollastes püügikaussides on 3 päevaga enam kui 10 mardikat või kahjuri esmaleiust 10-14 päeva hiljem.

KAPSAÖÖLANE
Eestis: 1-2 röövikut taime kohta ja 25% taimedest on röövikutega asustatud.
Euroopas: 1 röövik 10 taime kohta.

VÄIKE-KAPSALIBLIKS
Eestis: 5 röövikut taime kohta ja 25% taimedest on röövikutega asustatud.

KÕDRA-PEITKÄRSAKAS
Eestis: ühel taimel on 1–2 mardikat ja sellise asustusega taimi on 10%.
Euroopas: 4 putukat 25 taime kohta rapsi õitsemise ajal.

TERAVILJADE KAHJURID

HARILIK KÕRREVAABLANE
Eestis: tõrjekriteerium puudub, tõrjevahendeid pole registreeritud. Koristusjäägid sügisel purustada ja mulda töödelda.

RIPSLASED
Eestis: Ripslaste esinemine 20–30% võrsetel.

HARILIK VILJAKUKK
Eestis: 1m² kohta on 10–15 mardikat või 0,5–1 vastset 1 võrse kohta, või 20–25% lehtedest on kahjustatud. Otstarbekas on viljakuke tõrje ühitada lehetäide või ripslase tõrjega.
Euroopas: Ühel kõrrel 1-1,5 vastset.

ROOTSI KÄRBES
Eesti: Alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi kahjustatud.

LEHETÄID
Eestis: Lehetäide esinemine 20–30% võrsetel.

SININE VILJAKUKK
Eestis: 1m² kohta on 10–15 mardikat või 0,5–1 vastset 1 võrse kohta, või 20–25% lehtedest on kahjustatud. Otstarbekas on viljakuke tõrje ühitada lehetäide või ripslase tõrjega.
Euroopas: Ühel kõrrel 1-1,5 vastset.

KÕRSVILJA-MAAKIRP
Eestis: Tõusmete faasis 1 m² kohta on 20-25 mardikat või 20-25% lehtedest on kahjustatud.

LIBLIKÕIELISTE KAHJURID

HERNEKÄRSAKAS
Eestis: Kui tõusmete faasis, kärsakate ilmumisel, on neid vähemalt 10 tk/m².

HERNERIPSLANE
Eestis kriteerium puudub, ripslase ja hernemähkuri keemilise tõrje võib teha koos.

HERNE-LEHETÄI
Eestis: Esimeste täikolooniate ilmumisel

OA-LEHETÄI
Eestis: Esimeste täikolooniate ilmumisel.
Euroopas: 15% taimedest on lehetäidega või 150 putukat 10 juhuslikult kontrollitud taimel.

HERNEMÄHKUR
Eestis: 1 feromoonpüünis hernepõllu iga 3 hektari kohta ja püünisesse tuleb ööpäeva jooksul 5–10 liblikat.

OA-TERAMARDIKAS
Eestis: kui mardikate esinemine põllul on teada, tõrjuda, kui 5–6 õisikut taimel arenenud ja kauna moodustumise märke pole näha.

KARTULI KAHJURID

KARTULIMARDIKAS
Eestis: kui 2-5 % taimedest on kahjustatud.
Euroopas: 1 mardikas 25 kartulitaime või 1 m² kohta, 10 munakogumit 10 taime kohta.

NAKSURLASED
Eestis: registreeritud tõrjevahendid puuduvad,
Euroopas: 11 vastset 1 m² mullas.

LEHETÄID, sh virsiku-lehetäi
Eestis ja Euroopas: esimeste lehetäide ilmumisel.

ROHULUTIKLASED
Eestis: rohulutiklaste rohke esinemine.

Allikad:
* Syngenta
** Eesti integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise juhisdokument
*** Taimekahjurite tunnustamise juhendid, www.pikk.ee