Varre-peitkärsakas

CEUTQU

Ceutorhynchus quadridens Panz.

Varre-peitkärsakas (Ceuthorrynchus pallidactuylus)

VÄLIMUS

Must, sinakasrohelise varjundiga, umbes 3–4 mm pikk. Vastsed valged, jalgadeta, 4–5 mm pikad. Täiskasvanud putukas talvitub pinnases. Varakevadel ilmub kahjur rapsile. Samuti ründab kärsakas kapsast, lillkapsast ja muid ristõielisi. Emased munevad 6–8 nädala jooksul võrsetele ja leherootsudele. Vastsed toituvad vartes 3–4 nädalat ja laskuvad seejärel pinnasesse nukkuma. Suvise põlvkonna mardikad ilmuvad juuni lõpus ja juulis ning otsivad pärast lühikest toitumisperioodi talvitumiskohti.

OHTLIKKUS

Ohustatumad on rapsipõllud, mis pärast talvitumist on kehvemas seisus. Kahjur põhjustab suure arvukuse korral lehtede kolletumist ning varte ja võrsete murdumist, mille sees vastsed toitusid. See võib potentsiaalselt saagikust vähendada 20%, halvimal juhul isegi kuni 50%. Eriti ohtlik on kahjur noortele taimedele. Aitab kaasa ristõeliste tõusmepõletiku ja muude haiguste levikule.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Integreeritud taimekasvatuspõhimõtete rakendamine. Eriti oluline on umbrohtude ja isekülvavate ristõieliste hävitamine ning agrotehniliselt nn "lihtsamale teele" mineku vältimine. Tõrjekriteeriumi ületamisel tuleks teha tõrjet insektitsiidiga, mis tõrjub samal ajal ka hiilamardikaid. Pritsimine peaks ennetama munemist emaste poolt. Kui tõrje hilineb, tuleb valida süsteemse toimega vahend. Seiret teostada ettevaatlikult, kuna mardikad kukutavad ennast kergesti maha. 

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: Kollastes püügikaussides on 3 päevaga enam kui 10 mardikat või kahjuri esmaleiust 10-14 päeva hiljem.

JUHISED SEIRE TEGEMISEKS