Veritäi

Need lehetäid on kergesti äratuntavad iseloomuliku valge vahaja kirme järgi, nad näevad välja nagu oleksid mähitud kohevatesse udusulgedesse. Täiskasvanud putukas on 1,8–2 mm pikk. Täiskasvanud vorm on tiivutu või tiivuline. Tiibadeta lehetäi ilma vahaja kirmeta on pruun, tiivuline must. Villtäide hulka kuuluv liik, mis toodi Euroopasse 19. sajandil. Eesti kliimatingimustes areneb ta mittetäielikus tsüklis (anholotsükliliselt), ei mune ja talvitub elujõulisena. Toitub nii õunapuude tüve ja okste koorest kui ka juurtest ning asustab meelsasti lõikehaavu. Harvem ilmub pirnipuul, viirpuul ja teistel õunapuuliste (Pomoideae) liikidel. Kuni 12 põlvkonda aastas.

Viljapuuaedade pindala suurenemise ja uute õunapuusortide sissetoomisega on seda liiki palju ja see on üks olulisi õunapuude kahjureid. Ohtlik kahjur kevadel ja sügisel. Veritäi on ohtlikum soojade talvedega ​​aastatel.

Rakendada integreeritud õunakasvatuse põhimõtteid. Kui lehetäid ilmuvad kevadel, tõrjuda neid kohe pärast puude õitsemist. Tolmeldavate putukate tõttu tuleks kasutada ainult valikulisi insektitsiide.

Õitsemise lõpus on 50 puu kohta 2 lehetäide kolooniatega puud.