Vesi

VESI

Taimekasvatuse alus

Loomulikult ei tooda Syngenta vett. Olles maailma juhtiv taimekaitsevahendite tootja, on meie vastutus tagada oma toodete kvaliteet ning anda oma panus keskkonnahoidu ja taimekasvatajate teadlikkuse tõstmisse. Seetõttu on Syngenta välja töötanud mitmeid programme, mille raames panustame vee hoidu, süsiniku jalajälje vähendamisse, tolmeldajatele elukeskkondade loomisse ning taimekasvatajate teadmiste tõstmisse ohutusest nii enda kui keskkonna huvides.

Põllumajandus kasutab umbes 70 protsenti maailma mageveest, seega kulub väga suur osa meie planeedi mageveest toidu tootmiseks meie kõigi jaoks. Kui Eestit võib lugeda veerikkaks piirkonnaks, siis väga paljudes maailma osades on vesi saake tugevalt limiteerivaks teguriks. Ekstreemsemates piirkondades jõuab kuni 80% põllukultuuride tarbitavast veest taimedeni kunstliku kastmisveena. Aasta keskmiste temperatuuride tõusutrendi jälgides võib öelda, et tegemist on kasvava murega. Siiski on ka Eestis oluline veekasutust teadlikult planeerida, taimekaitsevahendite kasutamise seisukohast on veega seotud olulisi nüansse mitmeid.

Taimekasvatuses on vesi vaieldamatult kõige olulisem faktor. See mõjutab otseselt praktiliselt kõiki taimedega seotud protsesse - fotosünteesi, hingamist, rakkude jagunemist, toitainete omastamist jne. Lausa 85-90% taimest moodustab vesi. Kõik see omakorda mõjutab otseselt saagi suurust ja kvaliteeti, kusjuures saaki võib vähendada nii puudus kui liig. Ka väetamise ja taimekaitse efektiivsus on veest väga tugevas sõltuvuses. Kui palju vajavad enamlevinud põllukultuurid vett, milline on meie veetarbimine jne, näete allolevast videost.


 

Taimekaitse paagisegudes moodustab vesi suure osa. Ilmselt teavad enamus taimekasvatajaid, et taimekaitsevahendite korraliku mõju tagamiseks peaks paagisegudes kasutatav vesi olema piisavalt puhas, võimalusel neutraalse pH-ga (pH 5-6) ning mitte liiga jahe (vähemalt 10°C). Vees lahustatuna pritsitakse taimekaitsevahendit põllule, siin aga tuleb meeles pidada õiget tehnikat, et vältida keskkonnareostust, sh pinnaveekogude saastumist. Pinnaveekogudes leiduvatest taimekaitsejääkidest hinnanguliselt 5-15% on sinna sattunud tuuletriivi tõttu. Õige pritsimistehnoloogia abil on tuuletriivist jmt faktoritest põhjustatud keskkonnareostust võimalik aga praktiliselt täielikult vältida:

Pritsimise ajal jääb väike kogus taimekaitsevahendit pritsi välispindade külge, seetõttu tuleks prits töö lõppedes pesta või viia varjualusega platsile/ruumi, kus vihm taimekaitsejääke maapinnale ja sealt edasi pinnaveekogudesse või kanalistatsiooni ei saaks uhtuda.
⬤ Tuuletriivi vältimiseks hoia pritsipoomi taimestikust 50cm kõrgusel. Pidage meeles, et poomi kõrgus 75 cm taimestikust võib tuuletriivi tekkimise riski tõsta lausa 50-100%.
⬤ Ärge minge pritsima, kui tuule kiirus on üle 4 m/s.
⬤ Õhutemperatuur üle +25° või väga madal suhteline õhuniiskus (alla 40%) põhjustab pritselahuse aurustumist enne, kui see täielikult taimestikuni jõuab. Peenikeste piiskadena õhus võib tuul seda kanda mittepõllumajanduslikele aladele, kus see hiljem maapinnale või veekogudesse vajub. Seetõttu ei tohi kuumal keskpäeval pritsetöid teha.
⬤ Võimalusel kasutage tuuletriivi vähendavaid pritsiotsakuid.
⬤ Pritsi töökiirus põllul võiks olla mitte üle 8 km/h.