Viljapuu-võrgendilest

Tillukesed kirsivärvi lestad, mis sarnanevad väikeste ämblikega. Täiskasvanutel on 4 paari ja vastsetel 3 paari jalgu. Tillukesed punased munad talvituvad puukoorepragudes ja pungade läheduses. Kevadel, aprilli keskel, enne puude õitsemist, kooruvad munadest vastsed, mis vältab umbes 2 nädalat. Oranžikad vastsed toituvad noortest lehtedest ja küpsevad umbes 3–5 nädalaga. Noored emased, kelle viljakust hinnatakse umbes 20–90 munale, munevad lehtede alumisele küljele. Umbes 10 päeva pärast kooruvad munadest uue põlvkonna vastsed, kelle areng vältab olenevalt ilmastikutingimustest 14–35 päeva. Liik eelistab kõrget, umbes 22–30 °C temperatuuri ja kuiva ilma. Sellel liigil esineb partenogeneesi nähtus, kus isased sünnivad viljastamata munadest. Välitingimustes areneb välja 3–5 põlvkonda. Septembris ja oktoobris munevad viljastatud emased puuokstele.

See on ohtlik ja tavaline viljapuude – peamiselt ploomi- ja õunapuude – kahjur. Rünnatud lehed kattuvad pruunide laikudega. Taime füsioloogia on häiritud, lehed muutuvad täielikult kollaseks ja varisevad enneaegselt ning puud kannavad vähem vilja. Tugeva rünnaku korral väheneb saagikus umbes 30–60%. Rünnatud puud on vastuvõtlikumad teiste kahjurite rünnakutele.

Kasvatamiseks tuleks valida varajased, kahjurile vastupidavamad ploomi- ja õunasordid. Kui kahjur esineb noortel lehtedel, töödeldada registreeritud akaritsiidiga.