Virsiku-lehetäi

MYZUPE

Myzus persicae Sulz.

Virsiku-lehetäi (Myzus persicae)

VÄLIMUS

Liik on lehetäide seas kõige olulisem taimeviiruste vektor ehk levitaja. Tiivuline vorm on sihvaka kehaga, 2,3 mm pikk. Pea ja rindkere on mustad, kõht oliivroheline. Tiibadeta isenditel on keha ovaalne, 1,8 mm pikk, oliiviroheline, ilma nähtavate laikudeta. See lehetäi rändab kevadel virsikutelt ja teistest perekonna Prunus liikidelt erinevatele taimedele enam kui 40 perekonnast, sealhulgas majanduslikult olulistele liikidele: kartulile, tubakale, tomatile. Olenevalt temperatuuritingimustest võib aastas areneda kuni 20 põlvkonda.

ARENGUTSÜKKEL

Lehetäide arengutsükkel

OHTLIKKUS

See lehetäi on üle 100 erineva taimeviiruse edasikandmise tõttu väga oluline kahjur. Olulisemad on kartuliviirushaigused PLRV, Y ning paljud teised püsivad viirused (BLRV, BWYV) ja mittepüsivad viirused (BMV, CMV). Suhkrupeedi ja kasvuhoonetomati ohtlik kahjur.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Väga oluline roll on lehetäide lennuaegadest märkuandmisel nende esinemise jälgimise kaudu, nt kollastes püügianumates. Kahjuri esinemise tuvastamise korral tuleks 1–2 päeva jooksul pärast esmatuvastamist teha kemikaalidega töötlemine. Profülaktiliselt on soovitatav mugulaid puhtida. Keemilist tõrjet soovitatakse lehetäide esinemise ajall teha ainult seemnekasvandustes, sageli mitu korda.

TÕRJEKRITEERIUM

Tõrjekriteerium võitluses viirusvektoritega asendatakse alternatiivse meetodiga – lehetäide lennuaegade jälgimisega. Esimeste lehetäide ilmumine annab märku töötlemise vajalikkusest.