Kõdra-peitkärsakas

CEUTPL

Ceutorhynchus assimilis Payk.

Kõdra-peitkärsakas

VÄLIMUS

Umbes 2,5–3 mm suurune, halli mati värvusega mardikas. Kui putukat puutuda, tõmbab see jalad kõhu alla ja tardub, näidates oma kõhupoolt. Täiskasvanud putukad talvituvad pinnases ja koristusjääkidel. Kui temperatuur stabiliseerub umbes 20 °C juures, ründavad mardikad rapsitaimi alates õitsemise algusest. Pärast toitumisperioodi lehtedel ja õitel munevad emased ühekaupa noortele kõtradele, viljakus on keskmiselt 125 muna. 8–9 päeva pärast koorub munast vastne, kes sööb kõdras ära 4–7 seemet. Küps vastne närib iseloomuliku augu, väljub kõdrast, kukub maapinnale ja nukkub 3 cm sügavusel.

OHTLIKKUS

Kõdra-peitkärsakas on kõtrade kahjur, mis selle liigi vastsete toitumise tagajärjel moonduvad ja kuivavad kiiremini. Tema toitumine suurendab teise kõdrakahjuri – kõdrasääse – rünnakuid ja kahjulikkust ning kõtrade kahjustusi, mida põhjustavad ohtlikud taimehaigused, näiteks hahkhallitus ja ristõieliste kuivlaiksus.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Tõrjekriteeriumi alusel tehakse lehekaudset pritsimist insektitsiidiga. Kuna pritsimine toimub rapsitaimede õitsemise perioodil, tuleks erilist tähelepanu pöörata kasulike putukate – peamiselt tolmeldajate – kaitsele. Seetõttu tuleks rapsi pritsida õhtul, pärast mesilaste lendlust, järgida suuniseid ja pidades kinni keeluaegadest vastavalt toote etiketile märgitud kasutusjuhendile. Järgida väljatöötatud resistentsuse ennetamise strateegiat.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: kui õitsemiseelsel perioodil on 1–2 mardikat taime kohta. Selleks kontrollitakse taimi 10 kohast 10 taime, millelt mardikad nõusse raputatakse. Eestis soovitatakse pritsida, kui ühel taimel on 1–2 mardikat ja sellise asustusega taimi on 10%. Vajadusel pritsitakse teistkordselt õite kroonlehtede varisemisel ja esimeste kõtrade moodustumisel.

Poolas: 4 putukat 25 taime kohta rapsi õitsemise ajal.