Naeri-lehevaablane

ATALCO

Athalia rosae L.

Naeri-lehevaablane (Athalia rosae)

VÄLIMUS

See kahjur on kuni umbes 8 mm suuruseks kasvav kiletiivaline putukas, millel on iseloomulik oranž kõhuosa. Pinnases kookonites talvituvad vastsed nukkuvad mais. Siis algab ka rünne, juunis aga munevad emased rapsi- või sinepilehtedele kreemikad munad. Emaste viljakus on umbes 200 muna. Koorunud vastsed on algul tumerohelised, seejärel mustad ja kasvavad umbes 20 mm pikkuseks. Nad toituvad lehtedest umbes 20–25 päeva, algul lehtede alumisel küljel, seejärel laskuvad pinnasesse nukkuma. Mõned neist jäävad pinnasesse järgmise hooajani või isegi kaheks aastaks ja osa ilmub välja juba mõne nädala pärast. Suvine põlvkond ründab suvirapsi, sinepit ja muid ristõielisi.

OHTLIKKUS

Massilise ilmumise korral võib naeri-lehevaablane väga kiiresti ja tugevalt kahjustada rapsi või sinepit. Enamasti esineb ta lokaalselt. Eriti ohtlik on ta augustis sinepil ja septembris talirapsi tõusmetel, harvem kevadel. Vastsed söövad lehti, jättes vaid mõne päevaga järele paljad rootsud. Kahjurit soosib kuiv ja soe ilm.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Rakendada integreeritud rapsitootmise põhimõtteid. Naeri-lehevaablase esinemisriskiga aladel tuleks raps varakult maha külvata ja kasutada suuremaid külvinorme. Seemneid tuleb puhtida insektitsiidiga. Tõrjekriteeriumi ületamisel tuleks pritsida lehti, kus esineb noori vastseid.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: 2–3 ebaröövikut taimel ja asustatud on 10–15% taimedest.