Oa-lehetäi

APHIFA

Aphis fabae, Aphis papaveris, Doralis fabae

Oa-lehetäi (Aphis fabae)

VÄLIMUS

1,6–1,8 mm pikkune, tumerohelist, sageli musta värvi lehetäi. Jalad ja tundlad on heledad. Munad talvituvad esmasel peremeestaimel. Kevadel rändavad täiskasvanud isendid põhiperemehelt – kikkapuult ja lodjapuult – erinevat liiki taimedele, sealhulgas hernele, oale, peedile, hapuoblikale ja spinatile. Sügisel naasevad nad esmase peremehe juurde ja munevad sinna.

ARENGUTSÜKKEL

Lehetäide arengutsükkel

OHTLIKKUS

See liik on eelkõige põldoa, kuid ka peedi ja teiste juurviljade kahjur, samuti paljude haiguste, sealhulgas šokolaadilaiksuse ning peedi viirushaiguste BYV ja BMYW edasikandja. Kahjustuse tagajärjeks on lehtede krusssitõmbumine, kortsumine ja nende kasvu pidurdumine. Juured arenevad halvasti, väga tugeva kahjustuse korral võib oataim kuivada, suhkrupeedi suhkrusisaldus väheneb. Oa puhul võib kahjustus olla lausa 60-70%. Lehetäide toodetud mesikaste on seente kasvulava ja liimib ka lehti kokku, pärssides nende kasvu.

VÄLTIMINE JA TÕRJE

Peedi puhul põhineb tõrje tiivuliste vormide lennuperioodi täpsel määramisel, oa puhul tuleks keemilist tõrjet teha esimeste täikolooniat ilmumise. Põldoale ilmuvad oa-lehetäid enamasti õitsemise alguses, eriti palju esineb neid juunis-juulis. Peedi puhul tehakse tõrjet põhiliselt profülaktikaks lehetäide – viirusvektorite vastu, peamiselt seemnete puhtimise teel. Pritsimist putukatõrjevahenditega tehakse vastavalt soovitustele tõrjekriteeriumi alusel tiivuliste vormide lennuperioodi ajal. Seemikukasvandusi pritsitakse iga 10–14 päeva järel. Lehetäide poolt eritatava rohke mesikaste olemasolu tõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata mesilastele ja valida neil kõige vähem ohtlikud putukamürgid. Ennetava meetmena aitab oa varajane külv.

TÕRJEKRITEERIUM

Eestis: Esimeste täikolooniate ilmumisel.
Euroopas: 15% taimedest on lehetäidega või 150 putukat 10 juhuslikult kontrollitud taimel.