Avoxa - mitte kõik ei kasva alati õiges kohas

Mitte kõik ei kasva seal, kus peaks!

Umbrohtude levik teraviljades on üks peamisi negatiivseid tegureid, mis vähendab saagikust, mulla produktiivsust ja sisendite efektiivsust. Avoxa on valiva toimega süsteemne herbitsiid kõrreliste- ja kaheiduleheliste ning mõningate üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks tali- ja suvinisul, talirukkil ja -tritikalel. See sobib eriti hästi nii talvituvate kui kevadel tärkavate kõrreliste umbrohtude tõrjeks, sealhulgas laialt levinud põld-rebasesaba, tuulekaera ja raiheina hävitamiseks. Lai hulk kaheidulehelisi umbrohtusid Avoxa spektris annab võimaluse ühe töökorraga olulised umbrohud tõrjuda, lisaks saab hiljem vajadusel tõrjuda tuulekaera teist rinnet herbitsiidiga Axial 50 EC.

Toimeained:	pinoksadeen 33,3 g/l + pürokssulaam 8,33 g/l
Kultuurtaimede kaitseks:	meksüülklokvintotset 8,33 g/l
Formulatsioon:	Emulsioonikontsentraat (EC)
Kultuur:	tali- ja suvinisu, rukis, talitritikale
Kulunorm:	1,35 – 1,8 l/ha
Pritsimiskordade arv:	1
Töö-oode/ooteaeg:	puudub
Kasvufaas:	BBCH 22-32
Pakend:	1 l, 5 l, 10 l, 20 l

Mine Avoxa tootelehele

Kõrreliste umbrohtude herbitsiidiresistentsus

Teraviljakasvatuses levivad kõrrelised ühe enam, eriti terav on probleem taliteraviljades. Seda soodustavad minimeeritud mullaharimine, seemnete levik põllumajandusmasinatega ühelt põllult teisele, põllu servadel asuvate teepervede ebapiisav hooldus, taliteraviljade kasvupinna suurenemine ning vähene herbitsiidide, eelkõige just erinevate toimeainete valik. Palju räägitakse ka kõrreliste herbitsiidiresistentsusest ja seda eriti sulfuroonide suhtes. Selle põhjuseks on tõsiasi, et sulfuroonid on registreeritud kasutamiseks paljudel eri kultuuridel ja saadaval suhteliselt soodsa hinnaga. Sageli põllmajandustootjad ei märkagi, et kasutavad sulfuroone samal põllul mitu aastat järjest, sest kasvatatavad kultuurid ning kasutatavad herbitsiidide nimetused on erinevad, toimeaine grupp viimastes aga sama. Kui varem on kõrreliste resistentsust täheldatud Saksamaal ja Poolas, siis nüüd on probleem jõudnud ka Leetu, Lätti ja Eestisse.

Põld-rebasesaba levik ja resitentsus

Naaberriikide praktika on näidanud, et põld-rebasesaba populatsioonid hakkavad kasvama väga järsku ja umbrohust võib saada probleem nö. „üle öö”. Põld-rebasesaba moodustab väga korraliku seemnesaagi – 150 000 seemet m³ kohta ja kuigi 70-80% seemneist hävib esimese aasta jooksul, võivad osa neist püsida idanemisvõimelistena mullas 4-5 aastat. 2/3 tärkavatest taimedest areneb eelmise kasvuhooaja seemnetest ning 80% uue hooaja taimedest tärkab tegelikult juba eelmisel sügisel. Kuiva tõttu põllule tekkinud pragudes tärkavad taimed on negatiivsete mõjude, sh herbitsiidi eest paremini kaitstud. Seetõttu on peale põuast sügist ja sooja talve probleem suurem.

Põld-rebasesaba leviku ohjamisel on esmatähtis viljavaheldus ja suvikultuuride kasvatamine. Tõhus mehaaniline tõrjeviis on künd ja väga pinnalähedane mullaharimine korralikult pinnast multsiva kettaga. Herbitsiidiga pritsimisel tuleb üldjuhul kasutada registreeritud maksimumnorme ja tõrjuda varases kasvufaasis, sest tegemist on raskesti tõrjutava kõrrelisega. Hilisemal pritsimisel võib tõrje efektiivsus oluliselt langeda, katsete põhjal keskmiselt kuni 35%. Sobivad tõrjevahendid on näiteks Avoxa ja Axial 50 EC. Sulfuroonide suhtes esineb Leedus ja Lätis järjest rohkem resistentsust. Glüfosaatide kasutamisel tuleb tõrje teha hiljemalt 3 nädalat peale põld-rebasesaba õitsemist. Vastasel juhul võivad seemned nö. järelvalmida.

Poolas esines põld-rebasesaba resistentseid populatsioone juba 2016. aastal ca 3000-4000 hektaril. Saksamaal esineb resistentseid populatsioone hinnanguliselt kuni 250 tuhandel hektaril ning sellest tulenevat rahalist kahju hinnatakse vahemikku 20-100 miljonit (toimivate herbitsiidide valiku kitsenemine, suurest põld-rebasesaba populatsioonist põhjustatud otsene saagikadu jne). Selle konkreetse liigi tõrjumisele pööratakse väga suurt tähelepanu. Kesk- ja Põhja-Euroopas asub põld-rebasesaba resistentsuse edetabelis kõrgel neljandal kohal (2016. a). Inglismaal on põld-rebasesaba üks kõige suuremat saagikadu põhjustav umbrohi. Leedus ja Lätis kasvab põld-rebasesaba probleem eelkõige taliteraviljades.

Töötlemata: > 1000 põld-rebasesaba pea/m²,
saak 2,71 t/ha
Herrnwinden, Saksamaa, foto 22. juunil 2017

Põldrebasesaba VGM 2: 220 g/ha + FHS 1,0 l/ha (ALS-i inhibiitor), efektiivsus 90%, 66,8 dt/ha

VGM 2: 220 g/ha + FHS 1,0 l/ha (ALS-i inhibiitor)
efektiivsus 90%, 6,68 t/ha
Herrnwinden, Saksamaa, foto 22. juunil 2017

Avoxa: 1,8 l/ha (ACCase inhibiitor + ALS inhibiitor), 99% efektiivsus, 7,8 t/ha
Herrnwinden, Saksamaa, foto 22. juunil 2017

Olulised kõrrelised umbrohud

Järgnevalt on loetletud viis kõige olulisemat kõrrelist umbrohtu teraviljades. Umbrohutõrje strateegiad põhinevad sageli neil umbrohtudel, seetõttu on oluline kõrrelised varakult ja täpselt tuvastada, eraldi igal põllul. Soovitatav on keskenduda lipulehe keelekesele. Seal asuvad lehekesed on väga iseloomulikud ja võimaldavad umbrohu usaldusväärset kindlakstegemist.

Põld-rebasesaba

Mitmeaastane kõrreline, mida saab efektiivselt tõrjuda varases kasvufaasis, enne seemete valmimist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõrjele enne, kui taim jõuab seemneid levitada, kuna seemned säilivad mullas mitu aastat.

Loe liigikirjeldust

Tuulekaer

Mitmeaastane kõrreline, mida on eriti raske tõrjuda tänu selle tugevale idanemisele ja seemne pika elujõulisuse tõttu. Efektiivseim tõrje toimub varases kasvufaasis, enne seemete valmimist. NB! Seemned on võimelised järelvalmima.

Loe liigikirjeldust

Rukkiluste

Ühe- või kaheaastane kõrreline (Bromus secalinus), mis kasvab peamiselt rukki sees umbrohuna. Lustetest kõige kergemini tõrjutav.

Loe liigikirjeldust

Rukki-kastehein

Üheaastane, talvtuv kõrreline, seetõttu probleemne umbrohi eelkõige taliteraviljades. Sügisene tõrjumine Boxer 800 EC-ga, kevadine Avoxaga.

Loe liigikirjeldust

Karjamaa-raihein

Mitme-aastane kõrreline. Esineb hajusalt, ning on keskmiselt tõrjutav, tõrje varases kasvufaasis.

Kaheiduleheliste umbrohtude tõrjespekter

Olulisim tõrjespekter 1,8 l/ha kulunormi kasutamisel

Kõrrelised 1,8 l/ha

Rukki-kastehein ●

Põld-rebasesaba ●

Tuulekaer ●

Kõrrelised 1,8 l/ha

Lusted ●

Raiheinad ●

Kõrrelised 1,8 l/ha

Tähk-kukehirss ●

Harilik nurmikas ●

Kaheidulehelised 1,8 l/ha

Harilik põldkortsleht ●

Põld-litterhein ●

Põldrõigas ●

Põldsinep ●

Põldkannike ●

Põld-lõosilm ●

Kaheidulehelised 1,8 l/ha

Raps võõrkultuurina ●

Pärsia mailane ●

Kare kõrvik ●

Harilik hiirekõrv ●

Kummeli liigid ●

Põldmagun ●

Kaheidulehelised 1,8l/ha

Roomavmadar ehk virn ●

Konnatatar●

Hariliktõlkjas ●

Kurerehad ●

Iminõgesed●

Vesihein●

● ebapiisav < 85%

●tavaliselt piisav 85–94%

● - väga hea > 95%

Sõltuvalt kasvukoha tingimustest ja kasutuskogusest tuleb Avoxat umbrohu tõrjeks kombineerida herbitsiidiga.

Avoxa kasutamise aeg

Talinisu puhul soovitame kasutada kombinatsioonis: I pritsering Avoxaga 1,8 l/ha kasvufaasis 30-32 tuulekaera 1. rinde ja ühe- ja kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks, II pritsering Axial 50 EC-ga 0,8 l/ha kasvufaasis 32-39 tuulekaera 2. rinde tõrjeks.

Toimespekter segamisel

Mõnede kaheiduleheliste umbrohtude efektiivsemaks tõrjumiseks võib Avoxa`t segada teiste herbitsiididega. Kasutada kevadel, tali- ja suvinisul, talirukkil- ja tritikalel teise lehe lahtirullumisest kuni teise kõrresõlme moodustumiseni (kasvufaas BBCH 22-32).

Umbrohi	Avoxa 1,1 l/ha	+ Banvel 4S	+ Mustang Forte	+ Mustang	+ Sekator OD	+ Estet	+ Granstar
Harilik malts	●	●●●	●●	●●	●●	●●●	●●●
Raps võõrkultuurina	●●●	●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Harilik hiirekõrv	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Rukkilill	●	●●	●●●	●●●	●	●●●	●●●
Valge hanemalts	●●	●●	●●●	●●●	●●	●●	●●●
Põldohakas	●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●
Põld-konnatatar	●	●●●	●●	●●	●●	●●●	●●●
Roomav madar e. virn	●●	●●	●●●	●●●	●●●	●●	●●
Kurerehad	●	●●	●●	●●	●●	●●	●●●
Iminõgesed	●●	●●	●●	●●	●●	●●	●●●
Kummelid	●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●	●●●
Harilik kesalill	●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●	●●●
Põld-lõosilm	●●	●●	●●●	●●●	●●●	●●	●●●
Kukemagun	●	●	●●●	●●●	●●●	●●	●●●
Põldrõigas	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Harilik ristirohi	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Põldsinep	●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Unilook	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Vesihein	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Põld-litterhein	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●	●●●
Mailased	●●	●●	●●	●●	●●	●●	●●
Kannikesed	●●	●●	●●	●●	●●	●●	●●●

● mõõdukas mõju ●● hea mõju ●●● väga hea mõju