Suur-maakirp

Väike, metalne, rohekas-tumesinine mardikas pikkusega umbes 4 mm. Vastsed on valged, pikkusega umbes 7 mm. Mardikad jäävad talveunne. Emased, kelle viljakus on umbes 800 muna, munevad 2–3 muna sügisel ja isegi talvel pinnasesse, rapsi- või muude ristõieliste taimede lähedusse. Koorunud vastsed kaevuvad noorte taimede leherootsudesse ja -vartesse ning hävitavad neid. Lõpetavad oma arengu kevadel aprillist juunini, nukkuvad pinnases. Nukkudest koorunud mardikad jäävad pinnasesse sügiseni. Aastas esineb üks põlvkond.

Noortele rapsitaimedele on sügisel kõige ohtlikumad vastsed. Mitme lehe staadiumis toituvad kesklehest tavaliselt 2 vastset ja hävitavad taime. Vanemad taimed talvituvad halvemini, külmuvad kergesti ja kannatavad ristõieliste tõusmepõletiku käes. Kevadel kahjustavad vastsed juurekaela ja võrseid. Vanemad taimed võivad hukkuda, kui neist toitub rohkem kui 4 vastset.

Integreeritud rapsikasvatusprogrammide põhimõtete rakendamine. Eriti oluline on laialt kasutatava külvimaterjali puhtimine insektitsiididega. Massilise esinemise korral ja tõrjekriteeriumi ületamisel pritsida sobiva insektitsiidiga.

Eestis: 1-3 mardikat ühel taimel ja 5-10% taimedest on asustatud, pritsida insektitsiididega võimalikult päikesepaistelisel ajal, kui mardikad on aktiivselt liikumas.
Euroopas: 2-3 mardikat 1 m rapsirea kohta.