Tüfuloos, selle levik ja ennetamise võimalused
Taimekasvatajate palvel räägime lähemalt tüfuloosist. Selgub, et viimastel aastatel on tüfuloos kohati suurt kahju teinud, kuid tõrjevõtted sellega võitlemiseks on piiratud.
Teraviljade talvitumishaigus tüfuloos nakatab taliotra, talinisu ja talitritikalet. Seda esineb meie taliteraviljades, eriti aga taliotrades. Enim kahju teevad kolm tüfuloosi liiki - Typhula incarnata, Typhula ishikariensis ning Typhula phacorrhiza, viimast esineb vähem. Sageli aetakse haigust segamini lumiseenega ning tihti esinevadki need kaks koos.
Tüfuloos on külmemate piirkondade haigus ning mida pikem ja jahedam kevad, mida kauem püsib kevadel lumikate, seda suurem on haiguse surve. Haigusel on võime areneda lumikatte all olevatel taimedel - täielik lumikate on haiguse arenemise eeltingimuseks. Sel ajal on taimede süsivesikute varu madalam ja nende vastupanuvõime haigustele ka tunduvalt väiksem. Lisaks on konkurents sel perioodil teiste haiguste ja antagonistide näol väike. Nakatumine on suurem hästi arenenud, tihedas taimestikus. Haigus areneb küllalt pika aja jooksul (soodsates tingimustes ca 60 päeva), kui külmumata maapind on lumikattega kaetud ning mulla temperatuur 1-4 kraadi. Haigus ei arene, kui maapind enne lume tulekut külmub või kui lumikate keset talve sulab, jättes maapinna külmumistemperatuuride kätte. Samuti ei arene haigus 1 cm sügavusel mullas ja sügavamal. Kahjustused on enamasti näha alles kevadel.
Tüfuloosi arengutsükkel
Peamised nakkusallikad on nakatunud taimede jäänused ja pinnas. Nakatajaks on sklerootsiumid, mis tekivad talve lõpus ja püsivad mullas järgmise suve või isegi mitme aasta jooksul. Sklerootsiumid on mullas elujõulised umbes 2 aastat, kuid nende nakatamisvõime väheneb aja jooksul järk-järgult. Nakatumise tulemusena taimestik hõreneb, mis mõõduka nakkuse korral ei ole nii suur probleem – ellujäänud taimed võrsuvad sellevõrra rohkem. Tõsise nakatumise korral ja eriti, kui saab kahjustada võrsumissõlm, taimestik hukkub.
Nakatumist soodustavad:
Aluselised mullad (kõrge mulla pH, alates pH 7)
Suures koguses lämmastikväetamine ja samaaegne kaaliumipuudus – selle tagajärjeks on pehmed rakukoed, mis haiguse arengut soodustab
Jahe ja niiske ilm (0 (1) kuni maks. 12°C)
Lumikate, eriti, kui maapind selle all ei ole külmunud
Kõrreliste umbrohtude esinemine põllul, eriti soodustavad haiguse levikut murunurmikas, raiheinad ja rukki-kastehein.
Sümptomid
Kõige iseloomulikum sümptom on ringikujuliste või ebakorrapäraste laikude ilmumine põllule – need võivad ulatude mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Typhula incarnata põhjustatud laigud on enamasti hallikasvalged kuni õlgkollased, Typhula ishikariensis`e puhul võivad laigud olla punakaspruunid või vasevärvi. Nakkuse laienedes laigud ühinevad. Ilmuvad sklerootsiumid - nööpnõelapeasuurused oranžikaspruunid või mustjashallid sklerootsiumid lehtedel ja juurekaelal. Sklerootsiumid on sfäärilised, lamedad, karedad, läbimõõduga 0,5–4 × 0,3–3 mm. Esmalt nakatuvad vanemad lehed. Nakatunud taimed on maadligi, lehed muutuvad paberjaks, on kokku kleepunud. Suure õhuniiskuse korral tuleb nähtavale hallikasvalge seeneniidistik. Tugevalt nakatunud taimeosad lõhnavad iseloomulikult, nö. seenelõhn. Lehtede suremine algab lehetippudest.
Ennetavad meetmed:
Vastupidavamate sortide valik
Tasakaalustatud lämmastikväetamine
Sügisene väetamine kaaliumi ja magneesiumiga
Lume nn. koorimine. Võimalusel lume tihenemise vältimine.
Kevadine äestamine kahjustatud taimeosade eemaldamiseks ja väetamine taimedele uue kasvuhoo andmiseks.
Viljavaheldus (PS! Aastatel 2021-2023 leiti Eestis iseloomulikke tunnuseid ka talirapsil (haigustekitaja Typhula ishikariensis))*
Kui teiste riikide praktikas kasutatakse tüfuloosi tõrjeks sügisel ka fungitsiididega pritsimist, ennetavalt, sageli ühe triasooliga või mitme triasooli seguga, siis Eestis seda ei praktiseerita. Teistes riikides on sügisesed kasutusnormid on ka suuremad kui kevadised ning mõju ei pruugi olla piisav. Tunduvalt tõhusamaks peetakse seemnete puhtimist ja siin paistab eriliselt silma Vibrance puhtimisvahendite toimeaine sedaksaan. Mitmetes Euroopas tehtud katsetes on selgunud, et sedaksaan on täna kõige efektiivsem toimeaine tüfuloosiga võitlemisel. Poolas läbi viidud katsed andsid tulemuseks alljärgneva**:
Eestis on ainsaks tüfuloosi tõrjeviisiks seemnete puhtimine. On registreeritud vaid neli tüfuloosile mõjuvat puhtimisvahendit, neist kolm on Vibrance tooted – Vibrance Pro, Vibrance Star ja Vibrance Trio – viimast Eestis hetkel ei müüda. Kuna nii sedaksaan kui fludioksoniil omavad tüfuloosi suhtes kaitsvat toimet, annab ka Vibrance Duo tüfuloosile tegelikult tugeva mõju. Kõik Vibrance tooted on kahe eelnimetatud toimeaine tõttu tüfuloosile nö. topeltmõjuga. Vibrance puhtimisvahendid on lisaks juba tuntud-teada, juurte kasvu stimuleeriva toimega, mis annab neile selge eelise. Nende biostimuleeriv toime tähendab, et taimed omastavad paremini vett ja toimeainet, on tugevamad ja tervemad ning talvituvad paremini.
Allikad:
* Tüfuloosi esinemine talirapsil. Ahja, Karmen, 2024. https://dspace.emu.ee/items/15613d35-7917-4968-9891-18952447abaa
** Aktywność biologiczna zapraw nasiennych opartych na substancjach z grupy inhibitorów dehydrogenazy kwasu bursztynowego (SDHI) w uprawie jęczmienia ozimego, Zuzanna Sawinska, 2018. https://wydawnictwo.up.poznan.pl/books/978-83-7160-904-6/978-83-7160-904-6.pdf
*** Palecznica zbóż i traw atakuje sboża, Zuzanna Sawinska, Top Agrar Polska, 1/2020.
