

Sedaksaan on laia toimespektriga pürasool-karboksamiidide keemilisse gruppi kuuluv lokaalsüsteemne fungitsiid, mis liigub taimedes juhtsoonte (ksüleemi) kaudu tõusva vooluna alumistelt taime osadelt ülemistele. Toimib seenpatogeenides suktsinaat dehüdrogenaasi inhibiitorina (SDHI), st inhibeerib suktsinaat dehüdrogenaasi ensüümi (SDH) ning osaleb seega kompleks II mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas ehk hingamisahelas. Suktsinaat dehüdrogenaas on mitokondriaalses hingamisahelas põhiline samm energia tootmiseks rakkudes. Tavaolukorras toetab TCA tsükkel hingamisahelat katkematult, vähendades ekvivalente. Sedaksaan blokeerib antud tsükli, põhjustades sellega olulise rakuenergia katkemise. Seemnete puhtimisel kaitseb efektiivselt idanevat seemet, juurestikku ning tärkavat taime.
Fludioksoniil on fenüülpürroolide gruppi kuuluv pikaajalise toimega kontaktne fungitsiid, mis toimib steroolide biosünteesi inhibiitorina, blokeerides seenerakkude membraanis steroolide biosünteesis C14 metülaasi. Häirib osmootse signaali ülekandes mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaasi (MAP-kinaasi). Proteiin-kinaas katalüüsib glütserooli sünteesi reguleeriva ensüümi fosforüleerimist (fosfaatrühma lisamist valgule). Inhibeerides ensüümi proteiinkinaasi, ei lase fludioksoniil osmootsetel protsessidel seeneraku membraanis tavapäraselt toimuda ning seetõttu on vee omastamine raku poolt, rakumembraaniga seotud protsessid ja rakuseina süntees häiritud. Taolise metaboolse häire tulemusena on pärsitud seenekoniidide ja -mütseeli kasv ning eostorukeste areng. Kaitseb seemikut, omab mõõdukat ravivat toimet.
Tritikonasool on asoolide gruppi kuuluv lokaalsüsteemne fungitsiid, mis on tuntud steroolide biosünteesi inhibiitori/demetülaasi inhibiitorina (SBI/DMI fungitsiid). Pärsib seeneraku membraanis sterooli sünteesi, lekitades sellega tsütoplasma sisu ja hävitades nii haigustekitaja. On eriti efektiivne odra-lendnõe (Ustilago nuda) tõrjel. Kaitseb juuri ja seemet.
Ohulaused |
|
---|---|
Ettevaatusabinõud |
|
Muud kasutuspiirangud |
Pinna- ja põhjavee kaitse eesmärgil toote kasutamisel järgida Põllumajandusministri 29.11.2011 määrusest nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ ning Veeseadusest tulenevaid kasutuspiiranguid. |
Töölahuse valmistamine |
Töölahuse kogus peaks olema 5,5-10,0 l/t seemnete kohta. Töölahuse valmistamiseks lahustada toote kulunorm 1 tonni seemnete kohta 4-8 liitris vees. Jälgida, et seemned kattuksid ühtlaselt. Parema katvuse tagamiseks võib vee normi vajadusel suurendada, eriti, kui seemned on väikesed. Samuti võib puhtimiseks kasutada lahjendamata toodet, kui seemnete ühtlaseks katvuseks on olemas vastavad puhtimisseadmed. Puhtimisprotsess nõuab vastavaid seadmeid, mis on nõuetekohaselt ettevalmistatud ja seadistatud valitud kulunormile. Puhtida võib ainult sorteeritud, hästi puhastatud, mehhaaniliselt vigastamata ja tolmuvabu seemneid. Mitte puhtida märga või idanenud seemet. Kui seemnete niiskussisaldus on suurem kui 16%, nende idanemisvõime langeb ja selliseid seemneid ei hoiustata, vaid külvatakse koheselt. Külvamata jäänud puhitud seemned võib hoiustada järgmise hooajani, kui nende niiskussisaldus on normaalne (13-14%) ning seemneid hoitakse kuivas. Seemnete idanevust tuleb aasta jooksul kontrollida. |
---|---|
Vee kulu |
Töölahuse valmistamiseks lahustada toote kulunorm 1 tonni seemnete kohta 4-8 liitris vees. |
Hoiustamine |
Preparaadi säilivusaeg kinnises tehasepakendis on 2 aastat valmistamise kuupäevast alates. Hoida otsese päikesevalguse ja niiskuse eest, jahedas, kuivas ja hästi ventileeritud kohas, vältida temperatuuri alla -5ºC ja üle +30ºC. Ärge laduge konteinereid kõrgematesse virnadesse kui 2 meetrit, et vältida toote kokkupressimist ja kahjustamist. Hoiukoha täpsemad nõuded on välja toodud Põllumajandusministri 29.11.2011 määruses nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“. |
Puhitud seemnete hoidmine |
Puhitud seemnete kottidele märkida kasutatud puhtimisvahend ja hoida puhitud seeme toiduainest ja loomasöödast eraldi. Puhitud seemneid ei tohi kasutada söödaks ja ümber töödelda jahuks. Puhitud seemnete jäägid anda üle ohtlike jäätmete käitlejale. |
Pakendi purunemisel |
Välja voolanud preparaat katta liiva, saepuru või muu absorbendiga, kuni segu on täielikult läbi imbunud. Segu koguda spetsiaalse markeeringuga anumasse ja anda üle ohtlike jäätmete käitlejale. |
Pakendi kahjutustamine |
Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputada töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, loputusvesi valada puhtimisseadme paaki või kasutada selleks vastavat tankimisseadme loputusmehhanismi. Taara korduskasutamine on keelatud. Tühjad pakendid koguda kokku ja tagastada turustajale või viia pakendikäitlejatele. |
Mürgituse kahtluse korral lõpetage kohe töötamine ja kutsuge arst. Näidake arstile etiketti.
Toote sattumisel nahale võtke ära saastunud riided ning peske koheselt saastunud nahapinda rohke vee ja seebiga. Kui nahaärritus püsib, kutsuge arst.
Silma sattumisel loputage 15 minuti jooksul rohke värske ja puhta veega, ka silmalaugude alt. Eemaldage kontaktläätsed. Vajalik on kiire arstiabi.
Toote sissehingamise korral minna värske õhu kätte. Kui kannatanu hingamine on katkendlik või peatub, teha kunstlikku hingamist. Hoida kannatanut soojas, puhkeasendis. Võtke koheselt ühendust arsti või mürgistusteabekeskusega.
Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle kemikaali pakendit või etiketti. Kui kannatanu on teadvusel, loputada puhta veega suud, anda juua vett (250 ml). Märkus: Ärge kunagi andke midagi teadvusetule patsiendile ega kutsuge esile oksendamist
Vastumürk: Spetsiifilist vastumürki ei ole teada. Rakendada sümptomaatilist ravi.
Hädaabi telefon 112. Mürgistusteabekeskuse lühinumber 16662.