Maasikas

Maasikas on päikeselembene parasvöötme marjakultuur, kes vajab marjade valmimise ajal päevas vähemalt 8 h päikest. Maasikas on tuntud eelkõige oma C-vitamiini ja rauarikkuse poolest.

Maasika kasvufaasid

PUNGA ARENG

00 Täielik puhkeolek: lehed lamandunud ja osaliselt surnud, pungad suletud, kaetud tihedalt soomustega
03 Paisumine: pungad on paisunud, rohekad pungasoomused on pikenenud
07 Puhkemise algus: pruunid välissoomused avanenud, sisesoomused avanevad
09 Puhkemine: sisesoomuste vahelt on nähtaval lehealged

LEHESTIKU ARENG

10 Hiirekõrvad: sisesoomused avatud, lehealged eralduvad Avanemine
11 Esimene leht avaneb, roots on eraldatav, teised lehed on tihedalt koos
12 Teine leht avaneb
13 Kolmas leht avaneb
15 5 lehte on avanenud
19 9 ja enam lehte on avanenud

VÕSUNDITE JA NOORTAIMEDE ARENG

41 Algus: stoolonid on eristatavad, võsundi vars on 2 cm pikkune
42 Lehtimine: noortaimel on 2 noort lehte, juurealged on nähtaval
43 Juurdumise algus: noortaim on kinnitunud mulda, hargnemata juured on 2 cm pikkused
45 I taime istutusküpsus: taimel 3-4 väljakujunenud lehte, juurestik on mitmekordselt hargnenud
46 II taime arengu algus: uued stoolonid on eristatavad, on 2 cm pikkused
47 Noortaimel on 2 noort lehte, juurealged on nähtaval
48 Noortaim on kinnitunud mulda, hargnemata juured on 2 cm pikkused
49 II taime istutusküpsus: taimel 3-4 väljakujunenud lehte, juurestik on mitmekordselt hargnenud

VÕSUNDITE & NOORTAIMEDE ARENG

41 Algus: stoolonid on eristatavad, võsundi vars on 2 cm pikkune
42 Lehtimine: noortaimel on 2 noort lehte, juurealged on nähtaval
43 Juurdumise algus: noortaim on kinnitunud mulda, hargnemata juured on 2 cm pikkused
45 I taime istutusküpsus: taimel on 3-4 väljakujunenud lehte, juurestik on mitmekordselt hargnenud
46 II taime arengu algus: uued stoolonid on eristatavad, on 2 cm pikkused
47 Noortaimel on 2 noort lehte, juurealged on nähtaval
48 Noortaim on kinnitunud mulda, hargnemata juured on 2 cm pikkused
49 II taime istutusküpsus: taimel on 3-4 väljakujunenud lehte, juurestik on mitmekordselt hargnenud

ÕIEPUNGADE ARENG

55 Punga avanemine: risoomi ladvapungast on eraldunud õisiku algmed, eristatavad on tihedalt kokkusurutud õiepungad
56 Õisikuvars õienuppudega on lehestiku tasandil
57 Õisiku kujunemine: õisik on omandanud tüüpilise ebasarikja kuju, nupud longus, kroonlehed suletud
58 Nupud sirutuvad ülesse, tupplehed avanevad
59 Puhkemine: esimestel õitel on kroonlehed välja kujunenud

ÕITSEMINE

60 Esimene (A) õis on avanenud
61 Õitsemise algus: 10% õitest on avanenud
65 Täisõitsemine: 50% (B ja C õied) on avanenud, esimesed õied pudenenud
67 Lõpetamine: enamik õisi on pudenenud
69 Lõpp: kõik õied on pudenenud

VILJADE MOODUSTUMINE

71 Sigimiku areng: sigimik on paisunud, väljunud tupplehtede vahelt
73 Seemned on sigimikul selgelt nähtavad
79 Lõpp: seemned on eristatavad, pehme konsistentsiga

KÜPSEMINE

81 Algus: viljad muutuvad valkjaiks, seemned täituvad, valkjad
85 Eelküpsus: sordile iseloomulik viljade värving on intensiivistunud, esimesed viljad on valminud, seemned täitunud kuid valged
88 Tarbimisküpsus: viljad omandavad lõpliku värvuse, seemned muutuvad pruuniks
89 Üleküpsus: seemned on pruunid, viljad on muutunud pehmeiks

VEGETATSIOONI LÕPP

91 Punga kujunemine: pungad risoomi tipus on välja kujunenud
92 Lehtede vahetumise algus: noortel lehtedel on leheroots 2 cm pikkune, lehed on tihedalt koos
93 Osa vanemaid lehti on lamandunud, noored lehed avanevad
95 Lehtede värvumine: vanemad lehed on värvunud, noored lehed täielikult välja kujunenud
97 Lehtede vahetumise lõpp: vanemad lehed on surnud
98 Täielik puhkepaus: elutegevus on soikunud

MAASIKAS

• 103 erinevat liiki
• õied võivad olla valged, sinised/lillad, kollased/kuldsed kui ka punased/roosad
• esimene mari, mis suvel valmib
• sisaldab C-vitamiini rohkem kui apelsin
• toatemperatuuril maasikad on magusamad kui külmad maasikad.
• võib suurendada vere ja hapniku voolu lihastesse 7%, hoides ära lihaste väsimuse
• tugevdab immuunsüsteemi, parandab nägemist, alandab vererõhku ja on põletikuvastase toimega