Ristõieliste nuuter - tõsine rapsi kahjustaja
Ristõieliste nuuter on tõsine rapsi haigus, sest võib põhjustada väga suuri saagikadusid ning sellest on väga raske vabaneda. Haigus on maailma eri piirkondades väga suureks probleemiks ja ka Eestis on sellest saanud üha tõsisem mure, kuna raps on populaarne põllukultuur.
Nuuter on limaseen, kes elutseb mullas. Rakusisese endoparasiidina vajab ta arenemiseks ja paljunemiseks kindlasti peremeestaime, kelleks sobivad kõik ristõielised taimed. Haigus talvitub spooridena mullas ning aktiveerub potentsiaalse peremeestaime kasvavate juurte sekreedi toimel. Kui sobivat peremeestaime ligidal kasvamas pole, võib haigustekitaja säilida mullas elujõulisena 1-8 aastat, mõningatel andmetel lausa kuni 20 aastat. Kuna puhkeseisundis spooride poolestusaeg on 4 aastat, siis sobiva peremeestaime mitteleidmisel sureb umbes pool puhkeseisundis spooridest.
Sümptomid ehk avaldumine
Taimede maapealsetel osadel sarnaneb haiguspilt sageli toitainete puuduse või muude rapsi haigustega, seetõttu tuleks uurida taimede juuri. 6-8 nädalat pärast nuutrisse nakatumist on taimede juurtele tekkinud pahataolised moodustised. Külgjuuri on vähe või puuduvad need üldse, seetõttu on toitainete omastamine ja taime veega varustamine oluliselt häiritud. Pahataolised moodustised on narmasjuurteta, nende pind esialgu sile, seejärel hakkab mõranema, mädanema ja lõpuks laguneb. Juurtel toimuvad muudatused mõjutavad ka taimede maapealset osa – taimed muutuvad kollaseks, osa ka punakas-lillakaks, närbuvad või jäävad kiduraks. Tüüpilise pildina on taimed just kuumade ilmadega närtsinud, kuid koguvad ennast öö jooksul. Kängus kasv kiirendab õitsemist ning põhjustab taimedel hädaküpsust. Tugeval nakatumisel kõtru üldse ei moodustugi ning kui tugev nakatumine toimub taimede varajases arengufaasis, võivad taimed hukkuda.
Mitte alati ei tähenda pahad rapsi juurtel nuutrisse nakatumist Juure-peitkärsaka kahjustus juurtel võib esmapilgul olla sarnane nuutri tekitatud pahkadega. Kindluse mõttes tuleks pahad alati noaga pooleks lõigata. Peitkärsaka kahjustuse korral on pahkades kärsaka tõugud või nende kunagise elutegevuse märgiks olevad uurded. Samuti ei ole juure-peitkärsaka vastsete elutegevusest tekkinud pahad nii suured, kui nuutri tugeva nakkuse korral. Nuutri põhjustatud pahad on seest täidetud, tihked. Tugeva nakkuse puhul seest mädanenud ning pahad võivad olla nii suured, et rapsi juur meenutab pigem kaalikat. 
Juure-peitkärsakas
Ceutorhynchus pleurostigma Ristõieliste nuuter
Plasmodiophora brassicae
Levikut soodustavad
Optimaalne temperatuur haiguse arenguks on 18-25 °C. Arenemiseks on sobiv kõrge niiskusega muld, mille pH on alla 6,0. Väävli- ja mikroelementide puudus soodustab haigusesse nakatumist. Visuaalselt avaldub haigus põllul enamasti laikudena, kuid tugeval nakatumisel võib näha kogu põllu haigestumist. Peetakse reegliks, et oodatav saagikadu nuutriga põllul on umbes pool nakatunud taimede protsendist, ehk kui 100% taimi on põllul nakatunud, võib arvestada 50%-lise saagikaoga. Mõningatel juhtudel võib esineda ka saagi täielikku hävimist.
Nuutri levik ideaalsetes tingimustes!
'
Nuutri arengut takistavad
• Rapsi kasvatamine korraliku drenaažiga põllul
• Lupjamine (mulla pH > 7), kõrge Ca sisaldusega väetiste kasutamine
• Väävliga (S) ning mikroväetistega väetamine
• Rapsi hilisem külv
• Korralik viljavaheldus, rapsi kasvatamine MITTE TIHEDAMINI kui iga 5 aasta tagant!
• Ristõieliste umbrohtude iga-aastane hoolas tõrje
• Nuutrikindlate rapsisortide kasvatamine
Sobiva peremeestaime puudumisel 4. aasta möödudes
HUKKUB CA 50% NUUTRI SPOORIDEST!
Seega on viljavaheldus, rapsi kasvatamine mitte tihedamini kui iga 5. aasta tagant ning ristõieliste umbrohtude tõrje kõige olulisemad võtted nuutri leviku vähendamiseks juba nakatunud põllul.
Ristõieliste umbrohtude tõrje
Et viljavahelduse pidamine oleks võimalikult tõhus, tuleb nuutriga põllul ristõielisi umbrohtusid tõrjuda. Eestis enamlevinud ristõielisteks umbrohtudeks on näiteks harilik müürlook, harilik hiirekõrv, võõrkapsas, harakalatv, põldsinep, põldrõigas, põld-litterhein, unilook, kaarkollakas jne. Kõikidel ristõielistel on:
⬤ Korrapärased neljatised õied, mille kroonlehtedele saab tõmmata mõttelise risti (sellest ka nimetus ristõielised);
⬤ Õied sageli kollased, helekollased, valged, asetsevad kobaras (kobarõisikud.
⬤ Viljaks kõder või kõdrake.
Syngenta herbitsiidid ristõieliste umbrohtude tõrjumiseks
Herbitsiid Harilik hiirekõrv Põldsinep Raps
võõrkultuurinaPõld-
litterheinPõldrõigas Harilik
unilookKultuurid Tooteinfo Avoxa® ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ * Tooteinfo ⇒ Boxer® 800 EC ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ** Tooteinfo ⇒ Brasan® 540 EC ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ◯ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ Raps Tooteinfo ⇒ Teridox® 500 EC ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ◯ ◯ ⬤ ⬤ - Raps Tooteinfo ⇒ Teridox® + Brasan® ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ◯ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ ⬤ Raps Tooteinfo ⇒
⬤ ⬤ ⬤ Hea kuni väga hea mõju ⬤ ⬤ - mõõdukas kuni hea mõju ◯ - mõju puudub
* Avoxa® on registreeritud kasutamiseks tali- ja suvinisul, talirukkil ja talitritikalel.
** Boxer® 800 EC on registreeritud kasutamiseks talinisul, -odral, -rukkil ja -tritikalel, kartulil, põldoal, hernel ja köömnel.
Põllutöömasinate tähtsus nuutri levikus
Lõviosa nuutri levikust toimub põllutöömasinatega, kahjuks räägitakse sellest aga vähe. Küllap on nii mõnigi probleemiga silmitsi seisnud taimekasvataja pannud tähele, et esimesed märgid nuutrist ilmnevad sageli põllu sissesõidukohtades - seal, kus nakatumine tavaliselt ka alguse saab. Et masinatega võimalikult vähe nuutriga nakatunud mulda ühelt põllult teisele viia, on abiks järgnevad soovitused:
⬤ Ärge töötage märjal põllul - masin kannab endaga kaasas 25-100 kg pinnast!
⬤ Jätke nakatunud põllu töötlemine kõige viimaseks.
⬤ Võimalusel ärge kündke.
⬤ Kui tellid teenust ja tead, et töö toimub nuutriga põllul, teavita sellest palun teenusetegijat või märgista põld.
⬤ Peale tööd puhasta masinad (võtab aega 1-2 tundi).
Väidetavalt aitab tugev harjamine masinatelt eemaldada kuni 90% nakkusohtlikkust materjalist, kui teha peale harjamist ka masinate survepesu, olete koos mullaga eemaldanud kuni 99% haigustekitajatest. Puhastada tuleks kõik mullaga kokkupuutunud masinaosad, sealhulgas traktori rehvid ja rattakoopad. Harjaga puhastamine peaks toimuma nuutrikahtlusega põllu puhvertsoonis ning pesta tuleks masinaid eemal teistest põldudest ning pinnaveekogudest, et pesuveega haigustekitajaid uutele aladele ei uhutaks.
Nuutri levik Eestis Viimastel aastal on Syngenta kogunud mullaproove, millest määrati nuutri olemasolu ning see, kas tegemist on levinud alatüübiga (P1, P3) või mitte. Kuigi proovidega on tänaseks kinnitatud nuutri olemasolu maakondades, mis on märgistatud alloleval kaardil, on teateid nuutri leiust põllul tulnud peaaegu kõikidest Eesti piikondadest, sh Saaremaalt. Seni analüüsitud proovidest on ühel korral leitud ka ebatüüpiline nuutri vorm, mis tähendab, et ka nuutrikindla sordi kasvatamine pole sel põllul lahenduseks. ██ Nuutri leid enam kui 10 erineva tootja põllul
██ Nuutri leid vähem kui 10 erineva tootja põllul
██ Võetud proovidest nuutrit ei leitud
██ Proove ei ole tehtud
Nuutrikindlad rapsisordid on resistentsed nuutri enamlevinud tüvedele P1 ja P3
Nuutriga nakatunud põllul on üldjuhul võimalik edukalt kasvatada nuutrikindlaid sorte, pidades ja siis rapsikasvatusel vahet vähemalt 3. aastat. Siiski peab arvestama, et kõik turul olevad nuutrikindlad rapsisordid on resistentsed nuutri enalevinud tüvede suhtes ning kui teie põllul esineb ebatüüpiline tüvi, võivad sellesse nakatuda ka nuutrikindlad sordid. Seni on nuutri ebatüüpilist tüve leitud ühelt Eesti põllult Viljandimaal.
Syngenta nuutrikindlad rapsisordid on SY Alister ning SY Alibaba.
Syngenta nuutrikindlad rapsid katsetes
* 9 - väga hea SY Alibaba SY Alister Katsekoht Kauno AVTS 2018, Leedu Kauno AVTS 2017, Leedu Saak t/ha 4,86 5,91 1000 tera mass, g 4,46 4,46 Talvekindlus * 7,5 6,3 Lamandumiskindlus * 9 9 Kõtrade vastupidavus * 9 9 Vegetatsiooniperiood, päeva 189 210 Taimede kõrgus, cm 126,7 151,3
SY Alibaba SY Alister SY Alibaba SY Alister Katsekoht Talirapsi põllukool
2018, EestiBaltic Agro AS
rapsi katsed, 2017Scandagra Eesti AS
tootmiskatsed, 2018Scandagra Eesti AS
tootmiskatsed, 2018Saak t/ha 4,85 4,09 (kuiv, katse keskm. 3,7) 4,81 4,8 Õlisisaldus, % 43,5 44,6 43,1 44
Sordivõrdluskatse Viljandi katsekeskus, 2017-2018. a
* 9 - väga hea, ** 1- väga vastupidav, 9 - väga vastuvõtlik NK Technic SY Kolumb SY Medal SY Annabella SY Alibaba SHERPA Talvekindlus* 8,3 7,0 8,0 7,5 8,0 7,8 Seisukindlus* 8,5 8,5 8,0 8,5 8,8 8,5 Taimede kõrgus, cm 138 134 123 126 120 120 Saak t/ha 5,18 4,92 4,15 4,88 5,07 4,77 Õlisisaldus, % 45,48 46,12 46,01 45,94 46,81 46,39 1000 tera mass, g 5,04 5,05 4,89 5,10 5,03 5,00 VASTUPIDAVUS HAIGUSTELE ** Kuivlaiksus 2,25 2,0 2,75 2,5 2,0 2,0 Valgemädanik 1,5 1,0 1,25 1,0 1,25 1,0 Vertitsilloos 4,5 4,5 4,25 4,0 3,75 4,0
