Kartul

Kartul on toitev, kiudainete- ja energiarikas põllukultuur, mida Eestis kasvatatakse ca 3400 hektaril. Saak sõltub palju ilmast, kuid keskmine saagikus on ca 20 t/ha.

Kartuli kasvuaasid

0. IDANEMINE

00 Mahapanek: mahapandud mugulad on mullas puhkeseisundis
01 Punga paisumise algus: üks pung (tipmises) silmas on paisunud
02 Idu on kuni 2 mm pikkune
03 Idude ilmumineidu on pikem kui 2 mm
04 Eo diferentseerumine: eristuvad idu alus, kael ja tipp
05 Juurdumise algus: idu alusel moodustuvad juurte alged
06 Juurdumine: juured hargnevad külgjuurteks
07 Idu kael pikeneb kiiresti, eristuvad lehe alged
08 Võrse kasvamine maapinnani
09 Idanemise lõpp: võrse (kollaste lehealgmetega) ilmub mulla pinnale

1. TÄRKAMINE

11 Tärkamise algus: esimesed võrsed (kuni 10%) on väljunud mullast
13 Pooled võrsed on väljunud mullast, esimestel võrsetel sirutub tipp ülesse, lehed rulluvad lahti, on rohelised
15 Täielik tärkamine: ¾ võrsetest on väljunud mullast, esimestel võrsetel on lehed lahti rullumas, on rohelised
19 Tärkamise lõpp: võrsed on väljunud mullast, esimene maapealne sõlmevahe on pikenenud, esimene leht lahtirulluv

2. PEALSETE ARENG

21 I leht: esimene leht on omandanud iseloomuliku suuruse ja segmentatsiooni, kaks sõlmevahet on välja kujunenud
23 II leht: teine leht on omandanud iseloomuliku suuruse ja segmentatsiooni, pikenevad järgmised maapealsed sõlmevahed
25 III leht: kolmas leht on vormile iseloomuliku suuruse ja segmentatsiooni
29 Varte sõlmedes on eristatavad nii külgharude kui stoolonite pungad, lisandunud on järgmine leht

3. PEALSETE JA STOOLONITE PIKKUSKASV (VÕRSUMINE)

31 Esimeste stoolonite ja varre külgharude eristumine
33 Järgmise varre külgharu ja stoolonite ilmumine, varred ja stoolonid ¼ iseloomulikust pikkusest
35 Keskpaik: varred ja stoolonid on kuni 50% iseloomulikust pikkusest, külgharud on alustanud kasvu
39 Lõpp: varred ja stoolonid on kuni 75% iseloomulikust pikkusest, kujunenud on puhmas

4. LAIUMINE

41 Algus: puhma laiumise algus (taimede lehed hakkavad ulatuma külgnevateni)
45 Peavarred on ligikaudu 90% iseloomulikust kõrgusest, puhmad laiuvad, algab stoolonite tippude
jämenemine
49 Puhmas laialivajuv, peavarred on saavutanud täieliku pikkuse, algab õiepungade areng

5. ÕIEPUNGADE MOODUSTUMINE

51 Algus: tipulehtede rosetis on õierao ja pungade alged
53 Õisiku pearaag on saavutanud poole oma pikkusest, õieraod on hästi eristatavad
55 Õisiku pearaag ja õieraod on saavutanud ¾ pikkusest
57 Õisik on omandanud iseloomuliku kuju (hargnenud keeris) ja haabituse, tipulehed suletud
58 Avanemine: tipulehtede tipmed on tagasi käändunud, rohelised kroonlehed on nähtaval
59 Lõpp: kroonlehed on värvunud

6. ÕITSEMINE

60 Puhkemine: esimesed õied (alla 10%) on avanenud
61 Algus: puhkenud on enam kui 10% õitest
63 Pooled (50%) õied on avanenud
65 Täisõitsemine: avanenud on enam kui 75% õitest
67 Lõpetamine: esimesed õied on kas närtsinud või varisenud
69 Lõpp: õied on kas varisenud või on formeerunud viljaalged

7. MARJADE ARENEMINE

71 Algus: marjad ulatuvad pooleni tupplehtede pikkusest
75 Poolvalmis: marjad ulatuvad välja tupplehtede vahelt
79 Pudenemine: esimesed marjad on pudenenud

8. PEALSETE KOLLETUMINE JA HÄVIMINE

81 Kolletumise algus: esimesed (alumised) lehed on kolletunud
83 Pooled lehed on kolletunud
85 Täiskolletumine: enamik lehti on kolletunud, varte kolletumise algus, mugulad on saavutanud lõpliku suuruse
87 Varte kolletumine: lehed on surnud, varred on kollased
89 Pealsete hävimine: pealsed on surnud