Kartul

KARTUL

Kartul on toitev, kiudainete- ja energiarikas põllukultuur, mida Eestis kasvatatakse ca 3400 hektaril. Saak sõltub palju ilmast, kuid keskmine saagikus on ca 20 t/ha.

Kartuli kasvuaasid

0. IDANEMINE

00   Mahapanek: mahapandud mugulad on mullas puhkeseisundis
01   Punga paisumise algus: üks pung (tipmises) silmas on paisunud
02   Idu on kuni 2 mm pikkune
03   Idude ilmumineidu on pikem kui 2 mm
04   Eo diferentseerumine: eristuvad idu alus, kael ja tipp
05   Juurdumise algus: idu alusel moodustuvad juurte alged
06   Juurdumine: juured hargnevad külgjuurteks
07   Idu kael pikeneb kiiresti, eristuvad lehe alged
08   Võrse kasvamine maapinnani
09   Idanemise lõpp: võrse (kollaste lehealgmetega) ilmub mulla pinnale

1. TÄRKAMINE

11   Tärkamise algus: esimesed võrsed (kuni 10%) on väljunud mullast
13   Pooled võrsed on väljunud mullast, esimestel võrsetel sirutub tipp ülesse, lehed rulluvad lahti, on rohelised
15   Täielik tärkamine: ¾ võrsetest on väljunud mullast, esimestel võrsetel on lehed lahti rullumas, on rohelised
19   Tärkamise lõpp: võrsed on väljunud mullast, esimene maapealne sõlmevahe on pikenenud, esimene leht lahtirulluv

2. PEALSETE ARENG

21   I leht: esimene leht on omandanud iseloomuliku suuruse ja segmentatsiooni, kaks sõlmevahet on välja kujunenud
23   II leht: teine leht on omandanud iseloomuliku suuruse ja segmentatsiooni, pikenevad järgmised maapealsed sõlmevahed
25   III leht: kolmas leht on vormile iseloomuliku suuruse ja segmentatsiooni
29   Varte sõlmedes on eristatavad nii külgharude kui stoolonite pungad, lisandunud on järgmine leht

3. PEALSETE JA STOOLONITE PIKKUSKASV (VÕRSUMINE)

31   Esimeste stoolonite ja varre külgharude eristumine
33   Järgmise varre külgharu ja stoolonite ilmumine, varred ja stoolonid ¼ iseloomulikust pikkusest
35   Keskpaik: varred ja stoolonid on kuni 50% iseloomulikust pikkusest, külgharud on alustanud kasvu
39   Lõpp: varred ja stoolonid on kuni 75% iseloomulikust pikkusest, kujunenud on puhmas

4. LAIUMINE

41  Algus: puhma laiumise algus (taimede lehed hakkavad ulatuma külgnevateni)
45   Peavarred on ligikaudu 90% iseloomulikust kõrgusest, puhmad laiuvad, algab stoolonite tippude
jämenemine
49   Puhmas laialivajuv, peavarred on saavutanud täieliku pikkuse, algab õiepungade areng

5. ÕIEPUNGADE MOODUSTUMINE

51   Algus:  tipulehtede rosetis on õierao ja pungade alged
53   Õisiku pearaag on saavutanud poole oma pikkusest, õieraod on hästi eristatavad
55   Õisiku pearaag ja õieraod on saavutanud ¾ pikkusest
57   Õisik on omandanud iseloomuliku kuju (hargnenud keeris) ja haabituse, tipulehed suletud
58   Avanemine: tipulehtede tipmed on tagasi käändunud, rohelised kroonlehed on nähtaval
59   Lõpp: kroonlehed on värvunud

6. ÕITSEMINE

60   Puhkemine: esimesed õied (alla 10%) on avanenud
61   Algus: puhkenud on enam kui 10% õitest
63   Pooled (50%) õied on avanenud
65   Täisõitsemine: avanenud on enam kui 75% õitest
67   Lõpetamine: esimesed õied on kas närtsinud või varisenud
69   Lõpp: õied on kas varisenud või on formeerunud viljaalged

7. MARJADE ARENEMINE

71   Algus: marjad ulatuvad pooleni tupplehtede pikkusest
75   Poolvalmis: marjad ulatuvad välja tupplehtede vahelt
79   Pudenemine: esimesed marjad on pudenenud

8. PEALSETE KOLLETUMINE JA HÄVIMINE

81   Kolletumise algus: esimesed (alumised) lehed on kolletunud
83   Pooled lehed on kolletunud
85   Täiskolletumine: enamik lehti on kolletunud, varte kolletumise algus, mugulad on saavutanud lõpliku suuruse
87   Varte kolletumine: lehed on surnud, varred on kollased
89   Pealsete hävimine: pealsed on surnud

9. MUGULATE KÜPSUS

91   Algus: stoolonid on valged, epidermis asendub peridermiga (mugulatel on koor lahti)
92   Periderm on muutunud vastupidavaks (koor on kinni)
93   Eraldumine: esimesed mugulad vabanevad stoolonitest
95   Lõpp: stoolonid on hävinud, mugulad on vabalt mullas
97   Pungad mugulal on idanemispuhkes
99   (oludest sõltuv) sekundaarne idanemispaus

Tutvu kartulile registreeritud taimekaitsevahendite ja bioloogiliste toodetega

Beret 025 FS logo
Puhtimisvahend

Beret 025 FS

Registreeritud
25 g/l
fludioksoniil
FS (suspensioonikontsentraat seemnete keemiliseks töötlemiseks)
Loe lähemalt
Puhtimisvahend

Maxim 025 FS

Registreeritud
25 g/l
fludioksoniil
FS (suspensioonikontsentraat seemnete keemiliseks töötlemiseks)
Loe lähemalt
Vixeran logo
Biostimulant

VIXERAN

Registreeritud
1 × 107 CFU/g
Azotobacter salinestris tüvi CECT 9690
WP (märguv pulber)
Loe lähemalt
chevron_left
chevron_right
Kartuli-lehemädanik

Kartuli haigused

Olulisimad kartuli haigused on kartuli-lehemädanik ning kuivlaiksus.

Kartulimardikas

Kartuli kahjurid

Tundke kahjureid, ajastage tõrje õigeaegselt, järgige tõrjekriteeriumeid.

Verev iminõges

Umbrohud

Umbrohud on kultuurtaimele konkurendid, kes tarbivad viimaste arvelt nii vett kui